Läinud aastal teenis VKG 337 miljoni euro suuruse müügitulu juures 48,5 miljonit eurot kasumit, kogu toodang läks ekspordiks. Ahti Asmanni hinnangul ei ole neil mingeid piire ees. «Nõudlus pole probleem ei lühi-, keskpikas ega ka pikas perspektiivis. Üle 97 protsendi laevadest sõidab fossiilkütustega. Kui uus laev ehitatakse, siis see sõidab 30–40 aastat. Praegu ehitatavatest laevadest on ligi kolmandik veeldatud maagaasi (LNG) peal, ülejäänud sõidavad sellesama kütteõli peal,» sõnas Asmann.
Mängus sada miljonit
Ainus, mis nõudlust mõjutada võib, on heitmemaks laevakütustele. Praegu kehtib juba heitmemaks põlevkivitööstusele, aga 2027. aastal tahetakse Euroopa Liidus kehtestada uus maks mootorikütustele ja toasoojale, kui see on toodetud ebasobivatest allikatest.
«Poliitikud tahavad maksu panna. Küsimus on, kas tohib meid niimoodi maksustada, sest laevandus on rahvusvahelises käsitluses International Maritime Organizationi all, see omakorda ÜRO all ja ÜRO ei ole maksuasutus,» ütles Asmann. Küsimus pole aga niiväga selles, kes maksu kehtestab, vaid selles, et VKG emiteerib aastas 1,3 miljonit tonni süsinikuheitmeid – kui tasuta kvoote pole ja tuleks need ise osta, tulleks Asmanni arvutuse järgi maksta 100 miljonit eurot aastas. Ja edasi on lihtne – kui äri pole mõtet teha, siis läheb äri kinni.