Austria prokurörid esitasid neljapäeval süüdistuse endisele kõrgele ametnikule, keda süüdistatakse konfidentsiaalsete dokumentide lekitamises seoses endise Vene topeltagendi mürgitamisega Novitšokiga 2018. aastal Inglismaal.
Johannes Peterlik, kes töötas aastatel 2018–2020 välisministeeriumi kantslerina, kutsuti 2021. aastal tagasi Austria suursaadiku kohalt Indoneesias ning tema suhtes algatati kohtumenetlus.
Prokurörid teatasid avalduses, et esitasid Peterlikile süüdistuse ametiseisundi kuritarvitamises ja konfidentsiaalsuse kohustuse rikkumises.
Prokuröride sõnul nõudis Peterlik 2018. aasta oktoobris “ilma ametialase vajaduseta” välja salastatud aruande, mis sisaldas Novitšoki – Nõukogude Liidus külma sõja ajal välja töötatud närvimürgi – valemit.
Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni (OPCW) aruanne sisaldas teavet endise Vene topeltagendi Sergei Skripali mürgitamise kohta 2018. aasta märtsis Inglismaal.
Prokuröride sõnul näitas Peterlik seejärel mitut OPCW dokumenti endisele politseiametnikule Egisto Ottile.
Endine luureametnik Ott sai augustis süüdistuse Venemaa heaks luuramises.
Prokuröride sõnul kuritarvitas Peterlik “teadlikult oma volitusi kavatsusega kahjustada Austria õigust rangele konfidentsiaalsusele”.
Dokumentide näitamine Ottile “seadis ohtu Austria huvid järgida rahvusvahelisi õiguslikke kohustusi ja säilitada usaldusväärne koostöö rahvusvaheliste ametiasutustega”, lisasid prokurörid.
Süüdimõistmise korral ähvardab Peterlikku kuni viieaastane vangistus.
Kohtuistungi kuupäeva ei ole veel määratud. Peterlik saab talle esitatud süüdistusi endiselt vaidlustada.
Peterliki juhtum sai alguse Saksa ettevõtte Wirecardi ulatusliku pettuse uurimisest.
Wirecardi endine tegevjuht, austerlane Jan Marsalek püüdis väidetavalt äripartneritele muljet avaldada, näidates neile Novitšoki retsepti sisaldavaid dokumente.
Väidetavalt olid Marsaleki valduses ka OPCW sisedokumendid mürgitamisjuhtumi uurimise kohta.
Eelmisel kuul avaldatud rahvusvahelise meediauurimuse kohaselt elab ta nüüd valenime all Moskvas.
Otti süüdistatakse omakorda salajase teabe, sealhulgas Marsalekile, edastamises aastate vältel.
Austriat on viimastel aastatel korduvalt tabanud Venemaa spionaažiskandaalid, mis on määrinud selle riigi mainet. Austria on Euroopa Liidu, kuid mitte NATO liige.