Ida-Tallinna Keskhaigla proteesimeistri Anti Piguli abil saavad sõjas jala kaotanud Ukraina sõdurid omale uued põlveproteesid. Paljud võitlejad soovivad pärast proteesi saamist naasta aktiivsesse ellu või isegi rindele.
Ida-Tallinna Keskhaigla proteesimeister Anti Pigul tegeleb Ukraina sõjas jalast ilma jäänud võitlejatega, kes koostöös Ukraina heategevusorganisatsiooniga saavad omale uue jalaproteesi.
“Oleme leppinud kokku, milliste inimestega tegeleme ja keda saame proteesida. Enamasti on need alajäseme amputatsiooniga mehed, kes tahavad naasta aktiivsesse ellu või isegi rindele. Me anname neile võimaluse uuesti oma kodumaad kaitsta,” selgitas Pigul Vikerraadio saates “Huvitaja”.
Proteesitehnoloogia areneb kiiresti. “Juba paari aastaga on tulnud turule uus põlvesõlm, mis suudab sekundis tuhandeid kordi analüüsida inimese asendit ja liikumist. See tunneb ära, kas inimene kõnnib, jookseb, liigub tagurpidi või sõidab rattaga ja kohandab end vastavalt,” kirjeldas Pigul.
Selliste proteeside paigaldamine nõuab eraldi sertifikaati. “Firma esindaja tuleb Eestisse, koolitab meid ja me teeme kõik arvutiga koos patsiendiga läbi: kõnnime, katsetame treppe, erinevaid režiime. Uutel põlvedel on isegi äpp, millega inimene saab pisut seadistusi ise muuta,” rääkis ta.
Kõige liigutavam hetk Piguli töös on see, kui inimene oma uue jalaga esimest korda püsti tõuseb. “Need esimesed sammud – see on võimas. Eriti, kui inimene on kaua ratastoolis olnud. Hiljem tuleb palju tööd ja harjutamist, aga rõõm, kui ta lõpuks kõnnib ja saab tagasi tunde, et elu läheb edasi. See on hindamatu,” ütles ta.
Pigul näeb oma töös iga päev, kui tihedalt on inimese liikumine seotud tema elukvaliteediga. Olgu tegu jalgade tervise, õige jalanõu valiku või uue proteesiga, mis annab kaotatud jäsemega inimesele võimaluse taas püsti tõusta.
“Peale Ukraina sõdurite jõuavad minu juurde eelkõige inimesed, kellel on jalaprobleemid. Olgu need seotud hüppeliigese, varvaste või muude jalalaba piirkondadega,” rääkis ta.
Hüppeliigese vaevused on tema sõnul eriti sagedased, kuna istuv eluviis muudab liigese ebastabiilseks. “Liiges vajub sageli sissepoole ja võib hakata välja käima. Sellest tekib krooniline viga,” selgitas Pigul.
Sellise probleemi puhul on kõige tähtsam teadlikkus. “Tuleb endale teadvustada, et hüppeliiges on nõrk ja osata liikumisel seda arvestada. Aitab, kui kanda pehmet ortoosi või treenida hüppeliigese ümbruse väikseid lihaseid. Eriti sportlaste puhul, näiteks korvpallis, juhtub paratamatult olukordi, kus liiges saab viga. Seetõttu tulebki lihaseid pidevalt tugevdada,” ütles ta.
Jalanõu on rohkem kui moeasi
Piguli sõnul on õiged jalanõud jalgade tervise juures üliolulised. Vale jalanõu võib põhjustada lausa deformatsioone. “Naisterahvastel on klassikaline näide kõrge konts: kogu keharaskus läheb jala esiosale, suur varvas pöördub välja ja tekib nukk-varvas. Sama probleem tekib ka liiga kitsaste või lühikeste jalanõude puhul,” tõi ta näite.
Tema soovitus on osta pigem pool numbrit suuremad jalanõud. “Aja jooksul vajub inimese jalg pisut laiemaks ja pikemaks. Jalanõud peaksid olema piisava laiusega ja sobiva liistuga. Erinevad tootjad kasutavad eri liiste – tuleb katsetada, milline sobib just sinu jalale,” rõhutas ta.
Pigul lisas, et täiesti lameda tallaga jalanõud ei ole jala anatoomiale head. “Kõige sobivam on umbes üks sentimeeter kontsa – nii on jalal looduslik asend. Kahe- kuni kolmesentimeetrine konts naistel on täiesti sobiv, kuid viis sentimeetrit ja rohkem on juba äärmus,” selgitas ta.
Ka kontoritöö puhul peab Piguli sõnul tähtsaks liikumise ja asendivahetuse tähtsust. “Pidev sundasend on kehale kõige hullem. Ükskõik, kas istud sirgelt, lösutad või tõused püsti. Peaasi, et vahetad asendit ja liigud. Veel parem, kui saad vahepeal püsti tõusta ja natuke kõndida,” sõnas ta.
Füsioterapeudi sõnul on liikumine kõige alus. “Kui inimene kõnnib iga päev kas või pool tundi, hakkab ta automaatselt otsima, kuidas liikumine oleks mugavam. See tähendab, et ta pöörab tähelepanu oma kehale ja jalanõudele,” ütles Pigul.
Kõndimine on tema hinnangul üks parimaid tegevusi südame tugevdamiseks ja rasvapõletuseks. “Ei pea hakkama jooksma. Kõnd on optimaalne, tervistav ja enamikule inimestest jõukohane liikumisvorm,” lausus ta.