Raadiohääl Andres Puusepp uuris Kalmetitelt, kas on teatrilaval ka sellist olukorda ette tulnud, et näitleja ei suuda laval naeru tagasi hoida või lausa ehmub millegi peale. Karl-Andrease sõnul tuleb selliseid asju sageli ette. „Seda on kõvasti ette tulnud. Võib-olla mitte isegi ette tulnud, vaid kohati ka taga aetud sellist asja, et saaks lavapartneri naerma ajada. See on teinekord täiesti eesmärk omaette,“ selgitasid Kalmetid üksteist täiendades.
Karl-Andreas tõi näite, et kui trupis löövad kaasa vanemad näitlejad, kellel pole tekst päris peas, siis organiseeritakse lavale kiri, kust näitlejad saavad lugeda, mis nende tekst on. „Võid ju sinna kirjutada ükskõik mida. Uju siis välja, eksole,“ kirjeldas näitleja klassikalist tembutamist.
Henrik meenutas „Pal-tänava poiste“ etendust, kus oli selline stseen, kus poistele valiti uut juhti. „Ja siis Argo Aadli luges neid sedeleid, kus oleks pidanud peal kirjas olema vaid kaks nime, aga no neid nimesid küll kunagi ei kajastatud. Proovides läks see jube selgelt käest ära: seal oli niimoodi, et kui see stseen tuli, siis ülejäänud poistel kõigil nägu peeretas peas ja nad vaatasid Argo poole, et hakka lappama nüüd seda nimekirja,“ kirjeldas Henrik muheledes.
Ta jätkas: „Ja seal tuli seinast seina ütleme nii. Ma ei taha nüüd hakata päris ütlema, mis seal oli, aga no joonistusring kogunes juba enne etenduse algust, et need asjad valmis panna. Tegelikult pidi selle kirjutama seal vahetult enne, aga kõigil olid juba sedelid taskus valmis ja minu meelest viimaste etendusteni jõudis see välja selleni, et me käisime isegi väikeseid pilte printimas. See on nagu üks viis, kui sa soovidki seda saavutada,“ selgitas Henrik.
Raadiohääl Pille Minev oli kuuldust rabatud, kuna „Pal-tänava poisid“ on nii kurb lugu ja samal ajal viskavad näitlejad sedasi tempe.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare