Moskvas tegutsev Vene Maailma kaitsmise fond (Фонд защиты Русского Мира) vahendab vene keele kõnelejatele õigusabi teenuseid üle maailma. Fondi eesmärk on ka lükata ümber „valeinfot“ Venemaa kohta ning levitada organisatsiooni nimes seisvat „russki miri“ imperialistlikku ideoloogiat. Fondi esindaja räägib Delfile, et Eestis aidatakse kliente regulaarselt ka pärast täiemahulise sõja algust Ukrainas: viimase kolme aasta jooksul on nende poole pöördunud 20 klienti, kes on vajanud abi Eestis. Üldjuhul suudab fond kliendid edasi õigusabi saamiseks advokaadi juurde.
Fond reklaamib veebilehel kuue Eesti vandeadvokaadi teenuseid, väites, et neilt saavad abi vene keele kõnelejad ja Vene kodanikud Eestis. Kuid kõik veebilehel toodud Eesti advokaadid ütlevad Delfi küsimuste peale, et pole selle algatusega kuidagi seotud, pole sealt kunagi kliente saanud ning see info tuleb neile šokina. Paljud neist nõudsid koheselt info eemaldamist veebilehelt, kuid kuulda pole neid võetud. Osa advokaate nimetab seda suisa teadlikuks inforünnakuks ja provokatsiooniks.
Ka Vene saatkonna lehel
Ametlikult on Vene Maailma kaitsefond eraalgatuslik MTÜ, mille juht on Venemaa endine poliitik ja rahvuslane Sergei Baburin. Baburin on olnud ka väljakuulutatud presidendikandidaat kahel viimasel valimisel Venemaal. 2024. aasta valimistel võttis Baburin viimasel hetkel kandideerimisavalduse tagasi ning otsustas toetada presidendina Vladimir Putinit.
Kaitsepolitsei selgitab Delfile, et fond teeb koostööd sanktsioonidealuste fondidega nagu näiteks kaasmaalaste õiguskaitse- ja toetusfond (Pravfond). Venemaa kasutab uusi kehandeid, et sanktsioonidest eemale hiilida. Kapo kõneisik Marta Tuul selgitab, et kui fondi rahavood on seotud Pravfondiga, võib koostöö fondiga olla jätkuvalt rahvusvahelise sanktsiooni rikkumine.
Kõik kuus veebilehel mainitud Eesti advokaati kategooriliselt eitavad koostööd ja polnud enda väitel sellise fondi olemasolust teadlikudki.
Viis nimekirjas olevat advokaadibürood kuuest on või olid toodud ka Venemaa Eesti saatkonna ja Venemaa välisministeeriumi konsulaarabi veebilehtedel. Venemaa saatkond rõhutab veebilehel, et need bürood on valmis teenindama vene kodanikke ning nimekirja on advokaadibürood lisatud büroode loal ja teadmisel.
Advokaadid seda kas eitavad või ütlevad, et see nõusolek anti ammu, 10–15 aastat tagasi. Avalikud andmed kinnitavad, et Venemaa on Eesti advokaatide teenuseid reklaaminud juba mõnda aega: välisministeeriumi konsulaarabi veebilehel on neli mainitud advokaadibürood kajastatud juba 2016. aastast.
Vähemalt neli advokaadibürood kuuest on omal ajal andnud õiguse Vene saatkonnale nende teenuste reklaamimiseks saatkonna veebilehel. Sarnased näpuvead veebilehtedel toodud infos viitavad, et Vene Maailma kaitsefond ongi saanud info advokaatide kohta saatkonna veebilehelt.
Delfi päringu peale lubasid advokaadid nõuda info eemaldamist nii fondilt kui ka saatkonnalt. Kuid venelased pole enamjaolt palveid kuulda võtnud.
„See on seosetu!“
„Russki Miri“ õiguskaitsefondi presiidiumi liige Aleksandr Kutukov selgitab Delfile, et Eesti advokaatide nimekirja koostas ta ilmselt juba 2018. aastal, kui fond asutati. Kuidas fond need advokaadid leidis, ta ei mäleta.
Kutukovi selgituse kohaselt toimib fond nõnda, et abivajaja teeb veebilehe kaudu taotluse, fond töötleb taotlused läbi ja suunab kliendid advokaatide juurde edasi. Kutukov väidab, et sellisel moel on neile laekunud tänavu Eestiga seoses kuus taotlust; mullu üheksa ning 2024. aastal viis taotlust.
Kutukov väidab, et sellisel moel on neile laekunud tänavu Eestiga seoses kuus taotlust; mullu üheksa ning 2024. aastal viis taotlust.
Küsimusele, kas on võimalik, et advokaadid ise ei saagi teada, et klient leidis tee nende juurde fondi vahendusel, vastas Kutukov: „Mõnel juhul küll.“
Hoolimata fondi esindaja väidetest ütlevad kõik nimetatud vandeadvokaadid, et on nimekirjas vastu tahtmist ning mingit koostööd ei toimu.
„Tegemist on provokatsiooniga ja meie advokaadibüroo andmete ning identiteedi lubamatu ärakasutamisega,“ ütleb vandeadvokaat Jüri Sirel, kelle profiil on Vene Maailma kaitsefondi veebilehel siiani üleval. Juba mõni nädal tagasi, kohe pärast Delfilt küsimuste saamist saatis vandeadvokaat fondile kirja, millega nõudis sealt oma profiili eemaldamist. Seni pole talle vastatud.
„Leian, et see on seosetu ning meid on mingil minule arusaamatul põhjusel ilma nõusolekuta sellisesse loetelusse lisatud,“ ütleb Sirel.
Sireli advokaadibüroo nimi ja kontaktid on jõudnud ka Venemaa välisministeeriumi konsulaarabi ning Venemaa saatkonna veebilehtedele. Seejuures on Vene Maailma õiguskaitsefondi ja saatkonna veebilehel advokaadibüroo nimes sama kirjaviga („Sirel & Pertnerid“), mis viitab, et fond on kasutanud ilmselt saatkonnast pärinenud infot. Sirel väidab, et tal pole aimugi, kuidas on jõudnud info saatkonna veebilehele ning nõuab ka selle eemaldamist.
Venemaa klientide teenindamise poolest Sirel & Partnerid tuntust kogunud ei ole. Küll esindab advokaadibüroo näiteks Venemaa õigeusu kirikut ja Kuremäe kloostrit eri vaidlustes Eesti riigi vastu.
Tuli üllatusena
Vandeadvokaat Stanislav Tšerepanov tunnistab, et kunagi ammu sai tõepoolest kokku lepitud, et tema bürood võib Venemaal reklaamida, sest tal oli tol ajal palju Vene kliente. Kuid ka tema palus Delfi huvi peale oma profiili eemaldamist Vene Maailma õiguskaitsefondi leheküljelt, sest see tuli talle üllatusena. Tšerepanov ütleb, et enda teada kliente sellisel moel saanud ei ole ja mingit aktiivset koostööd fondide või saatkonnaga ei toimu. Eriti täiemahulise Ukraina sõja ajal.
Küll tunnistab ta, et tunneb isiklikult vanast ajast fondi presiidiumi liiget Kutukovi. Tšerepanovi vahendusel Delfi temaga kontakti saigi.
Tšerepanov on olnud ka Eesti esindaja rahvusvahelises vene keelt kõnelevate advokaatide assotsatsioonis .
Tšerepanov on olnud ka Eesti esindaja rahvusvahelises vene keelt kõnelevate advokaatide assotsatsioonis (Международная ассоциация русскоязычных адвокатов), mis teeb koostööd vene välisministeeriumi ning mitme sanktsioonidealuse organisatsiooniga Venemaal, nagu näiteks Pravfond. Ka selle organisatsiooni veebileht näitab Tšerepanovit siiani Eesti esindajana.
Advokaat väidab Delfile, et pole assotsatsiooniga tükimat maad seotud olnud ning üleüldse ta Venemaa klientidega ei tegele.
Tšerepanov oletab, et selline info ripub veebilehtedel, et jätta mulje, justkui fondide kombitsad ulatuksid võimalikult paljudesse riikidesse, kuigi tegelikkuses neil sellist võimu pole. „Ju keegi seal peab olema ülemustele näitama, et nad suudavad tegutseda ka Eestis,“ kommenteerib ta.
Kuigi Tšerepanov väidab Delfile, et ta ka Vene kodanikke ei esinda, on ta seda hiljaaegu teinud. Näiteks esindas Tšerepanov mullu vaidluses politseiga Venemaa kodanikust IT-töötajat, kes kaotas Eestis elamisloa. Kapo leidis taustakontrolli käigus, et IT-mehe eelmine ametikoht oli seotud teenuste osutamisega eriteenistusele FSB ning keelas tal Eestis viibida ja töötada.
Advokaatide palveid ei kuulda
Sadekovi advokaadibüroo vandeadvokaat Vladimir Sadekov nõustub, et ilmselt jõudis tema kontakt õiguskaitsefondi veebilehele läbi Vene saatkonna. Saatkonna lehele jõudis tema väitel büroo nimi ilmselt juba üle kümne aasta tagasi. „Olen võtnud saatkonnaga ühendust, et eemaldada nimekirjast nii büroo kui ka minu isiklikud andmed,“ ütles Sadekov Delfile.
Erinevalt teistest advokaatidest, kes pärast Delfi päringuid sarnase palvega saatkonna poole pöördusid, võttis saatkond Sadekovi ka kuulda ning eemaldaski info saatkonna veebilehelt veel selle artikli kirjutamise ajal.
Sadekovi info emaldas saatkond veel selle artikli kirjutamise ajal.
Sadekov on tuntud selle poolest, et töötab n-ö ebapopulaarsete juhtumitega. Kuna õiguskaitse on inimõigus kõigile, peab keegi seda ju tegema.
Sadekov on esindanud riigivastase tegevuse tõttu vangis viibivat Sergei Seredenkot (kelle õigusabi aitas toona maksta varem mainitud Pravfondi õiguskaitsefond). Niisamuti on ta esindanud näiteks Eesti kodanikku Dmitri Rootsit, kes seisis koos Aivo Petersoniga kohtu ees riigireetmise süüdistuses ning on vaidlustanud esialgse süüdimõistva otsuse kõrgema astme kohtus. Esindas ka topeltkodanikust Venemaa luurajat Vjatšeslav Jefimovit.
Vandeadvokaat Roman Golovenko Jewelexi büroost kinnitab samuti, et soovib oma profiili eemaldamist Vene Maailma kaitsefondi veebilehelt. Samas ta kinnitab, et enam kui kümme aastat tagasi ta tõesti andis Vene saatkonnale nõusoleku tema büroo infot klientidele vahendada. Kuid pärast seda polevat kordagi saatkonnaga mingisugust kontakti toimunud.
Vandeadvokaat Jüri Leppik nimetab tema nime veebilehele lisamist provokatsiooniks ja ärritub silmnähtavalt.
„Kinnitan, et ma ei ole sellel veebilehel viidatud fondiga ega selle tegevusega mitte kuidagi seotud ja asjaolu, et minu nime ja andmeid on seal kasutatud, oli mulle kuni tänaseni teadmata,“ ütleb ta. Leppik selgitab, et ühtlasi on veebilehel tema büroo kohta andmed kas aegunud või valed. See võiks ka näidata, et info veebilehel ei ole usaldusväärne. Leppiku büroo ei ole kajastatud ka Venemaa saatkonna nimekirjas. Venemaaga seotud juhtumeid on tema portfolios vähe. Näiteks on ta esindanud vandeadvokaat Urmas Simoni, keda süüdistatakse sanktsioonide alla pandud Pravfondist raha vastu võtmises.
Vandeadvokaat Andrus Lillo selgitab, et ei ole Russki Miri veebilehele ülespanekuks luba andnud ning pole koostööd teinud. Foto, mida veebilehel kasutatakse, pole juba aastaid kasutuses. Lillo büroo jõudis Venemaa saatkonna veebilehele juba üle 15 aasta tagasi. Tema mälu järgi jõudis tema büroo sinna advokatuuri vahendusel, kui otsiti büroosid, kes oleks nõus abistama Vene Föderatsiooni kodanikke eeskätt juhul, kui õigusabi on vajalik seoses piiriületusega. „Mingit koostööd saatkonna tasandil ei ole,“ rõhutab Lillo.
Advokatuur pole vahendanud
Advokatuuri kantsler Leen Eenpalu eitab, et advokatuuri vahendusel oleksid bürood saatkonna lehele jõudnud. Ka advokatuuri teada on kõik advokaadid riputatud ülalmainitud õiguskaitsefondi veebilehele vastu tahtmist.
„Selline olukord, kus kolmas isik avaldab advokaadi või advokaadibüroo kohta teavet, aga ilma nõusolekuta, on tõsine probleem,“ arutleb ta. Nagu näha, on väidetava valeinfo eemaldamine keeruline.
Advokatuur rõhutab, et igaühel on õigus õiguskaitsele, näiteks ka sanktsioonide alla pandud kodanikel. Vene kodanike esindamine on üldjuhul advokaadi kutse-eetikaga igati kooskõlas. „Advokaat ei kaitse kutsetöös kuritegu, poliitilist seisukohta, maailmavaadet ega riiki, vaid konkreetse inimese seadusest ja põhiseadusest tulenevaid õigusi, sealhulgas õigust kaitsele ja õiglasele kohtumenetlusele,“ ütleb Eenpalu.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare