Arvo Pärdi sünnipäeva tähistamise raskuspunkt koondub Ameerikasse

24. oktoobril esitavad Carnegie Hallis Pärdi muusikat Tõnu Kaljuste juhatusel Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester, solist on Maria Listra.

Kahe kontserdi kavaga jõuab kuulajateni esinduslik ülevaade helilooja loometeest, alates seeriatehnikas kirjutatud varajasest „Perpetuum mobilest“ kuni „Aadama itkuni“. Festivaliorkestri ja solistidega kõlavad Ameerikas ka murrangulised teosed „Tabula rasa“ ja „Credo“.

Tõnu Kaljuste toob publiku ette mitmed Pärdi loomingu kesksed tööd nagu „Te Deum“, „Stabat Mater“, „Magnificat“. „Te Deum“ kõlas Carnegie Hallis samas koosseisus ka kümme aastat tagasi 2014. aastal.

Selles, et tänavu kõlab Pärdi muusika kõikides maailma olulistes kontserdisaalides, ei ole ju tegelikult midagi üllatavat. 30 aastat pärast Nõukogude Liidust lahkumist sai temast Bachtracki andmetel maailma enim mängitav elav helilooja. Viimastel aastatel on ta olnud auväärsel teisel kohal Ameerika helilooja John Williamsi kõrval, kes on kirjutanud peaasjalikult filmimuusikat, sealhulgas ka sellistele kassahittidele nagu „Tähesõjad“, „Indiana Jonesi“ ja „Harry Potteri“ lood.

Arvo Pärdi muusikat mängitakse ja tahetakse kuulata.

Nii viib sügisene kontserdireis Eesti Festivaliorkestri veel enne Ameerikasse jõudmist ka kuulsatesse Viini, Zürichi ja Hamburgi Elbfilharmonie saalidesse. „Need on muidugi väga uhked kontserdikohad, eriti muidugi Carnegie Hall,“ kinnitab ka Paavo Järvi, kes lisab, et see on ka enneolematu maineprojekt Eesti jaoks, kui koos on Eesti muusika ja meie säravaimad interpreedid.

87 kontserti 15 riigis

Eesti Filharmoonia Kammerkoor on Arvo Pärdi sünnipäeva-aastal esinenud paljudes väärikates kontserdisaalides. Suvel laulis Eesti Filharmoonia kammerkoor esimest korda BBC Promsil Albert Hallis Tõnu Kaljuste juhatusel, kevadel käidi Pariisi Filharmoonias, lauldud on Hamburgis, Taanis, Rumeenias, Belgias, Hollandis, Slovakkias ja mujalgi.

Kommentaariks tänavu mängitud 87 kontserdile 15 riigis ütles Tõnu Kaljuste, et tegelikult polegi see midagi erakordset. Selline ongi aktiivselt tegutsevate professionaalsete tippmuusikute elu. Kaljuste sõnul anti sama aktiivselt kontserte ka 90ndatel, aga selles ajast on väga-väga palju muutunud.

„Siis oli see muusika uus, meid ja meie äsja taasiseseisvunud Eestit ei tuntud, me alles läksime maailma ja pidime kogu aeg rõhutama, et see on meie kultuur, meie muusika, Eesti muusika. Nüüd me sellega eraldi ei tegele. Praegu saame näha, kuidas aastatepikkune töö on vilja kandnud ja Pärdi ja Tormise looming on maaailma jõudnud.“

Tunnustus Pärdi muusika interpreteerimise eest väljendub ka Tõnu Kaljuste viie Grammy nominatsioonis ja auhinnas „Aadama itku“ salvestuse eest. Neist pooled on Arvo Pärdi muusika eest. Eesti Filharmoonia Kammerkooril on 16 Grammy nominatsiooni ja lisaks „Aadama itku“ plaadile võideti Grammy auhind ka 2006. aastal plaadiga „Da Pacem“ Paul Hillieri juhatusel.

Kõrvuti kontsertidega jõuab New Yorki ka mitu delegatsiooni Eestist. Loomemajandusdelegatsioon käib mööda põnevaid stuudioid, toimub arvukalt kultuuritööstusega seotud kohtumisi. Ja ümarlaudu. Skandinaavia majas näidatakse Dorian Supini dokumentaalfilmi „Isegi kui ma kaotaksin kõik“.

Carnegie Hallil on hooaja jooksul veel viis kontserti, kus kõlab Pärdi looming. Üles astuvad tunnustatud interpreedid, nagu viiuldaja Gidon Kremer, Budapesti Festivaliorkester Iván Fischeri juhatusel jt.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada

Kommenteeri

Loe kommentaare