Tallinna Linnateatri näitleja Märt Pius rääkis kultuurisaates “OP”, et kui muidu üritatakse betooni kultuurist eemale hoida, siis linnateatri uues hoones sulavad nad üheks.
Pius tõdes, et möödunud nädalal uues kuues avatud linnateatris toimunud pidu oli üle ootuste hea. “Nii ütleks mina ja ma pean ennast pigem tuimemaks inimest. Tekkis ausalt öeldes väga ülev tunne, kui me hoovis kollektiiviga Paul-Eerik Rummo ja Olav Ehala kantaati laulsime, siis enne pidi ennast natukene pigistama, et suudaks üldse selle laulmise ette võtta,” rääkis Pius.
Piusi sõnul avaldas talle uue maja juures muljet kõik. “Kui muidu räägitakse sellest, et betoon või kivi ei ole kultuur, siis linnateatri maja puhul julgeks vastupidist väita. Betoon on vägagi kultuuri osa. See vorm, mis talle on nüüd antud, niimoodi, et vanalinn oma võlu ei kaota ja millele lisavad klaasid modernsust juurde, on midagi sellist, mida tuleb oma silmaga kaema tulla,” tõdes näitleja.
Märt Pius Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Värskete lavastuste kobaras on Pius koos Indrek Ojariga peaosas Diana Leesalu lavastuses “Tõeline lääs”, mille autor on ameeriklane Sam Shepard. “Ameerika kontekstis on ta tüvitekst. Väga paljud filmid ja teatritükid on kindlasti sellest tõuke saanud. Universaalne on seal ürgne vendade vaheline võitlus ja konkurents,” selgitas Pius ning tõdes, et tunneb ka ennast vendade loos ära.
“Indrek Ojarile ma vahepeal räägin, kuidas tegelikult vendade vahel on ja siis katsume seda kuidagi ka laval teha. Kuna minul on neli venda, siis ma olen sellega elu jooksul kokku puutunud.” Pius märkis, et hetkel on tal repertuaaris tükid, mida tal on hea meel mängida.
Pius lööb veel kaasa Taago Tubina lavastuses Nõusolek ning Priit Strandbergi “Õpetatud naistes”. “Viimane on natukene teist laadi tükk, kus on heas mõttes võimalik vanaaegset värssi teha kergelt modernsemas võtmes. Värsiga puutusin viimati kokku lavakooli ajal ehk umbes 12–13 aastat tagasi. Ausalt öeldes on ta ikkagi väga raske. Selline etendus, et iga kord tuleb kogu oma tekst üle korrata, sest kui seal sassi läheb, siis ega välja ei vingerda,” nentis ta.
“Mul muidu ei teki kunagi laval kabuhirmu, aga värsiga tekib. Mäletan sama ka ajast, kui sai Estonias ooperiasja tehtud, sest lauluga on sama hirmus. Müts maha nende ees, kes seda suudavad,” lisas Pius.
Märt Pius Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Lavastajana võtab Pius ette Ameerika autori Lucas Hnathi näidendit “Uskuja”. “Tegevus toimub küll kirikus, aga tegelikult räägib ta ikkagi igasugusest organisatsioonist. Kui on hästi õlitatud suur organisatsioon, siis mis juhtub, kui mõtteline juht teavitab ühel päeval oma kollektiivile, et aluspõhimõtted, mille najal me siiamaani oleme toimetanud, enam ei kehti,” selgitas ta.
Pius on ka varem Hnathi lavastanud, 2021. aastal tõi ta lavale “Ujuja”. “Sellega tekkis tunne, et otsid noore näitlejana endale materjale, kus tahaksid ise mängida ja kui selle materjali leiad, siis tekib tunne, et nii äge vend ma ka nüüd ei ole, et ise lavastan ja mängin. Sellist julgust ei ole. Teisalt tekib hirm, et kui ma selle kellelegi teisele anna, siis äkki mind ei valita sinna. Lõpuks mõtledki, et lavastan siis ära ja võtan teised näitlejad,” rääkis Pius.