Oluline Ukraina sõjas neljapäeval, 16. oktoobril kell 20.57:
– Trump: Ukraina soovib pealetungile asuda;
– Hegseth ähvardas Moskvat sõja jätkamisel suurte kahjudega;
– Venemaa korraldas öösel Ukraina vastu suure õhurünnaku;
– Zelenski: Ukraina peab laiendama oma kaugmaarelvade võimekust;
– Trump: India lubas lõpetada Vene nafta ostmise;
– Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1080 sõdurit.
Meedia: Ukraina droonid tabasid suurt Vene naftatöötlemistehast
Sotsiaalmeediakanal Special Kherson Cat vahendas neljapäeval, et Ukraina droonid tabasid Nižni Novgorodi oblastis asuvat suurt naftarajatist.
Tehas asub Nižni Novgorodi oblastis Kstovos. See asub umbes 450 kilomeetri kaugusel Moskvast idas ning on üks suurimaid rafineerimistehaseid Venemaal.
Trump vestles neljapäeval Putiniga
USA president Donald Trump vestles neljapäeval telefoni teel Venemaa režiimi juhi Vladimir Putiniga.
Trump jõudis telefonikõne ajal käia ka sotsiaalmeedias ja teatas, et tema vestlus Putiniga käib.
“Ma räägin praegu president Putiniga. Vestlus käib, see on pikk, ja ma annan selle sisust teada, nagu teeb ka president Putin, siis kui see lõppeb. Aitäh teie tähelepanu eest selles küsimuses!” ütles Trump oma sotsiaalmeediaplatvormil Truth Social.
Reedel kohtub Ukraina president Volodõmõr Zelenski Valges Majas Trumpiga.
Ukraina ametnik ütles neljapäeval, et Zelenski ja Trumpi kohtumise peamine päevakorrapunkt on Tomahawk raketid.
Trump: Ukraina soovib pealetungile asuda
USA president Donald Trump ütles, et arutab reedel Valget Maja külastava Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga Kiievi soovi minna Vene vägede riigist väljatõrjumiseks vastupealetungile.
“Me räägime… Ma teen selle kohta otsuse, aga nemad tahaksid pealetungile asuda ja me peame selle kohta otsuse langetama,” ütles Trump kolmapäeval ajakirjanikele Valge Maja Ovaalkabinetis.
Zelenski kohtub Trumpiga Washingtonis Valge Maja kutsel 17. oktoobril. See visiit oleks juba viies kahe riigipea kohtumine pärast Trumpi ametisse naasmist tänavu jaanuaris. Zelenski ja Trump kohtusid viimati New Yorgis ÜRO Peaassamblee ajal 23. septembril.
Trump ei täpsustanud, milline võiks olla Ukraina ründetaktika, kuid ta on varem maininud võimalust varustada Ukrainat pikamaa tiibrakettidega Tomahawk, mis on võimelised tabama sihtmärke 1600–2500 kilomeetri kaugusel.
Trump ütles, et USA kaalub lisaks Tomahawkidele ka teisi võimalusi. Ta ei täpsustanud, millised need võimalused on.
Oma märkustes seadis USA president kahtluse alla ka Venemaa sõjalise jõu. Venemaa režiimi juhil Vladimir Putinile suunatud kommentaarides kutsus Trump Venemaad üles sõlmima rahuleping ja ütles, et pikaleveninud konflikt kahjustab Moskva kuvandit suurvõimuna.
“Kõik, mida me president Putinilt tahame, on see, et ta lõpetaks selle: lõpetaks ukrainlaste tapmise ja venelaste kiusamise, sest ta tapab palju venelasi. Jällegi, see ei tee teda heaks,” ütles Trump.
“See on sõda, mille ta oleks pidanud võitma ühe nädalaga, ja nüüd on tal käsil neljas ametiaasta. See ei pane seda suurt niinimetatud sõjamasinat heas valguses paistma. Aga ta võiks kokkuleppele jõuda. Me oleme nõus kokkuleppele jõudma. Ma arvasin, et meil on kokkulepe,” pajatas Trump.
Trump viitas sellega ilmselt oma augustikuisele tippkohtumisele Putiniga Alaskal, mis tema sõnul tähistas toona suurt läbimurret rahuprotsessis, hoolimata sellest, et relvarahu kokkulepet ei saavutatud, märkis The Kyiv Independent. Pärast kohtumist rahuläbirääkimised lagunesid, peamiselt Kremli keeldumise tõttu Zelenskiga kohtuda.
Sellegipoolest omistas Trump oma 15. oktoobri märkustes viivituse Putini ja Zelenski isiklikule vaenule, öeldes, et kahe juhi vastastikune vihkamine on rahuprotsessis takistus.
Trumpi ja Zelenski kohtumine järgneb kahele telefonikõnele nende vahel Ukraina õhutõrje ja pikamaavõimekuse kohta pärast Venemaa rünnakute eskaleerumist. Kuigi Kreml on väitnud, et Tomahawkide tarnimine Ukrainale kujutaks endast dramaatilist eskalatsiooni täiemahulises sõjas, kasutab Venemaa regulaarselt pikamaarakette Ukraina linnade ja kriitilise infrastruktuuri ründamiseks.
“Me näeme ja kuuleme, et Venemaa kardab, et ameeriklased võivad meile Tomahawke tarnida, mis annab märku, et selline surve võiks olla rahu saavutamisel tõhus,” ütles Zelenski oma õhtuses pöördumises 12. oktoobril.
Hegseth ähvardas Moskvat sõja jätkamisel suurte kahjudega
USA kaitseminister Pete Hegseth hoiatas kolmapäeval Moskvat, et Ameerika Ühendriigid ja tema liitlased tekitavad Venemaale kalliks minevat kahju, kui see ei lõpeta oma agressioonisõda Ukrainas.
“Kui me peame selle sammu astuma, on USA sõjaministeerium valmis andma oma panuse viisil, mida ainult Ameerika Ühendriigid suudavad teha,” ütles Hegseth Ukraina kaitsekontaktgrupi kohtumisel NATO peakorteris.
Hegseth ei täpsustanud, mida ta täpsemalt silmas peab, aga tema kommentaarid tulid ajal, mil USA president Donald Trumpi administratsioon kaalub Ukraina taotlust pikamaarakettide Tomahawk saamiseks.
“Nüüd on aeg lõpetada see traagiline sõda, peatada tarbetu verevalamine ja tulla rahuläbirääkimiste laua taha,” ütles Hegseth. “See ei ole sõda, mis algas president Trumpi ametiajal, aga see lõpeb tema ametiajal,” lisas USA kaitseminister.
This Hegseth’s speech on Ukraine marks a clear shift in rhetoric from the Trump administration. It’s necessary and very welcome.
Credit goes to European leaders, Zelenskyy’s team, and above all, putin himself for repeatedly pissing Trump off.pic.twitter.com/uLNxLKcYdn
— Kate from Kharkiv (@BohuslavskaKate) October 15, 2025
Hegseth kutsus NATO liitlasi üles suurendama kulutusi USA relvade ostmiseks Ukrainale pärast raporti avaldamist, mis tõi esile lääneriikide sõjalise toetuse järsu vähenemise Kiievile juulis ja augustis.
“Rahu saavutatakse siis, kui ollakse tugev. Mitte siis, kui kasutatakse karme sõnu või viibutatakse näppu, vaid siis, kui on olemas tugevad ja reaalsed võimed, mida vastased austavad,” oli Hegseth varem kolmapäeval NATO peakorteris ajakirjanikele öelnud.
Hegseth kutsus liitlasi üles suurendama investeeringuid Ukraina esmavajaduste programmi (PURL) raames, mis asendas USA relvaannetused Ukrainale ja eeldab nüüd liitlastelt USA relvatarnete eest tasumist.
“Meie ootus on täna, et üha rohkem riike annetab veelgi rohkem, et nad ostaks veelgi rohkem, et Ukrainat toetada ja konflikt rahumeelse lahenduseni viia,” märkis Hegseth.
NATO peasekretär Mark Rutte ütles kolmapäeval, et ootab täiendavaid abilubadusi, märkides, et mehhanismi kaudu on juba eraldatud Ukrainale relvade tarnimiseks kaks miljardit dollarit.
See summa jääb aga tugevalt alla 3,5 miljardi dollari, mille Ukraina president Volodõmõr Zelenski lootis oktoobriks kindlustada.
Kolmapäeval teatasid oma panustest PURL-i Rootsi, Eesti ja Soome, kuid suuremad riigid, nagu Prantsusmaa ja Ühendkuningriik pole selliseid lubadusi andnud, hoolimata sellest, et Hegseth kutsus kõiki Kiievi liitlasi üles programmi panustama.
“Nüüd … on aeg, et kõik NATO riigid muudaksid sõnad tegudeks PURL-i investeeringute näol. Kõik riigid selle laua taga, ei mingeid piletita sõitjaid,” ütles Hegseth kontaktgrupi kohtumise alguses.
Ukraina on endiselt suuresti sõltuv USA relvadest, valmistudes järjekordseks raskeks sõjatalveks Venemaaga, mis on nüüdseks enam kui kolm ja pool aastat kestnud täiemahulise sõja käigus saanud oma valdusse umbes viiendiku Ukraina territooriumist.
Kieli Maailmamajanduse Instituut teatas teisipäeval, et keskmine igakuine sõjaline abi Ukrainale langes juulis ja augustis 43 protsenti võrreldes aasta esimese poolega. Instituudi andmetel voolab suurem osa sõjalisest toetusest nüüd PURL-i algatuse kaudu, millega augustiks olid liitunud Belgia, Kanada, Taani, Saksamaa, Läti, Holland, Norra ja Rootsi.
Venemaa korraldas öösel Ukraina vastu suure õhurünnaku
Venemaa korraldas neljapäeva öösel ja varahommikul Ukraina vastu uue ulatusliku õhurünnaku, saates sihtmärkide suunas teele ründedroone Shahed ja ballistilisi rakette Kinžal.
Öösel ja varahommikul teatas Ukraina õhuvägi arvukatest Venemaa droonigruppidest, mis suundusid Poltaava oblasti, Harkivi oblasti, Donetski oblasti ja teiste piirkondade, sealhulgas ka aga ka Lääne-Ukraina poole.
Hommikul kell 5.19 tuvastati Vene ründelennuki MiG-31K õhkutõusmine. Seda tüüpi lennukid on suutelised kandma ja välja tulistama rakette Kinžal.
Seejärel teatas Ukraina sõjavägi raketistartidest Pavlohradi, Poltaava, Krementšuki ja Dnipro suunas.
Kell 5.58 tühistati MiG-31K suhtes antud häire, aga kell 6.19 teatati teise MiG-31K õhkutõusmisest Savasleika lennuväljalt. Samal ajal jätkusid rakettide stardid Ukraina suunas. Kell 6.43 tühistati MiG-31K kohta antud häire.
Ukraina sõjakorrespondendid teatasid plahvatustest Harkivi oblastis, Kropõvnõtskõis ning Poltaava ja Tšernigivi oblastis.
Venemaa ründas Tšernigivi oblastis Nižõnis asuvat ettevõtet droonidega kolmapäeva õhtul ja ka neljapäeva hommikul. Tabati nii kriitilist taristut kui ka tsiviilinfrastruktuuri, sealhulgas elamuid, märkisid võimud.
Zelenski: Ukraina peab laiendama oma kaugmaarelvade võimekust
Ukraina peamine ülesanne sõja praeguses etapis on laiendada oma kaugmaarelvade ründevõimet vaenlase territooriumil, teatas president Volodõmõr Zelenski kolmapäeval oma igaõhtuses videopöördumises.
Ukraina riigipea hinnangul on potentsiaal selleks olemas ning USA süsteemid nagu Patriot ja Tomahawk võivad aidata panna aluse püsivale rahule.
“Pidasin täna staabi koosoleku. Päevakorras oli mitu teemat, kuid kõige olulisemad olid nii-öelda süvarünnakud ehk meie kaugmaavõime. Need on asjad, mis tõeliselt mõjutavad Venemaa sõjapotentsiaali ja seda märgatavalt vähendavad,” rääkis riigipea.
“Täna olid meil staabi koosolekul nii meie vastavate relvade tootjad ja ka need, kes neid relvi kasutavad ehk relvajõud, eriteenistused ja luure. Peamine ülesanne on laiendada meie Ukraina kaugmaarelvade võimekust. Meil on selleks suutlikkus ja kõigi osapoolte ühine arutelu sellel teemal on väga kasulik,” jätkas president.
“Oleme ka juba ette valmistanud oma osa kodutööst enne kohtumist USA presidendi Donald Trumpiga – nii sõjalise kui ka majandusliku komponendi. Iga pisiasi ja üldse kõik on valmis,” ütles Zelenski.
Riigipea rõhutas, et tema eelseisva kohtumise päevakord Trumpiga on väga sisukas ja võib tõeliselt aidata sõda lõpule lähemale tuua.
“Just Ühendriikidel on vajaminev ülemaailmne mõjujõud,” sõnas Zelenski.
USA president Donald Trump ei vastanud teisipäeval otse, kas annaks Ukrainale Zelenski soovitud Tomahawk raketid.
“Zelenski tahab Tomahawke ja Ühendriikidel on neid rakette suur varu. Kas teil on neid rakette Argentinas vaja?” naljatas Valge Maja juht Valges Majas toimunud pressikonverentsil.
Trump: India lubas lõpetada Vene nafta ostmise
USA president Donald Trump väitis kolmapäeval, et India peaminister Narendra Modi lubas lõpetada Venemaa nafta ostmise.
“Ta kinnitas mulle, et Venemaalt naftat ei osteta,” ütles Trump ajakirjanikele pressikonverentsil.
“Teate, seda ei saa päris kohe lõpetada. See on protsess, aga see protsess saab varsti läbi,” seletas USA riigipea.
India ei ole Trumpi väiteid koheselt kinnitanud. Modi on varem kaitsnud naftaostmist Venemaalt, mis on India ajalooline kaubanduspartner ja seda vaatamata Moskva sõjalisele sissetungile Ukrainasse.
Modi on siiski näidanud soovi Trumpiga suhteid parandada, kui kohtus laupäeval uue USA suursaadiku ja Trumpi lähedase poliitilise abiga Sergio Goriga ja seda vaid tunde pärast tema saabumist New Delhisse.
Gor ütles pärast kohtumist, et Trumpi administratsioon väärtustab suhteid Indiaga ja on optimistlik, kui viitas telefonikõnele Trumpi ja Modi vahel.
Trump tervitas kolmapäeval oma Valge Maja pressikonverentsil tehtud märkustes suhteid Modiga.
“Modi on suurepärane mees. Ta armastab Trumpi,” naljatas USA president. “Olen Indiat aastaid jälginud. See on uskumatu riik ja igal aastal oli seal uus juht,” jätkas Trump. “Minu sõber on seal siiski nüüd juba pikka aega olnud,” lisas USA president.
Trump tõstis augustis India ekspordile Ameerika Ühendriikidesse kehtestatud tolle 50 protsendini ja Trumpi abid süüdistasid Indiat Venemaa sõjale kaasaaitamises.
Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1080 sõdurit
Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
– elavjõud umbes 1 127 300 (võrdlus eelmise päevaga 1080);
– tankid 11261 (+2);
– jalaväe lahingumasinad 23 384 (+9) (Ukraina täpsustas kolmapäeva hommikul avaldatud andmeid hiljem – toim.);
– suurtükisüsteemid 33 713 (+42);
– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1520 (+0);
– õhutõrjesüsteemid 1227 (+0);
– lennukid 427 (+0);
– kopterid 346 (+0);
– operatiivtaktikalised droonid 70 437 (+416);
– tiibraketid 3859 (+0);
– laevad/kaatrid 28 (+0);
– allveelaevad 1 (+0);
– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 64 468 (+139);
– eritehnika 3977 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.