Kunagise Euroopa Komisjoni tippametniku Martin Selmayri toomine välisteenistusse võib suurendada pingeid Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni ja välispoliitika juhi Kaja Kallase vahel, kirjutab Politico.
Üheks mõjuvõimsamaks ametnikuks peetud Martin Selmayr kaotas oma positsiooni, kui Ursula von der Leyen Euroopa Komisjoni juhtimise üle võttis. Kahe Euroopa Liidu (EL) ametniku ja ühe kõrge diplomaatilise allika sõnul on ta nüüd eelistatud valik Euroopa välisteenistuses loodud uuele kõrgele ametikohale.
Kuigi pole kindel, kas ta selle ametikoha saab, on paljud ametnikud tema võimalusi kiitnud. See tähendaks, et ta töötaks EL-i välispoliitika juhi Kaja Kallase alluvuses. Komisjoni ja välisteenistuse allikate sõnul on aga Kallase meeskonna ja von der Leyeni kantselei suhted niigi haprad.
Selmayri naasmine Brüsselisse sellises olulises rollis tekitaks ebakindlust von der Leyeni juhitud Komisjonis ja põhjustaks pingeid mitmetes saatkondades, märkisid ametnikud ja diplomaadid.
“Liikmesriigid kardavad, et Selmayri nimetamine võib veelgi pingestada suhteid EL-i välisteenistuse ja Komisjoni vahel,” ütles üks kõrge ELi diplomaat.
2014.–2018. aastatel oli Selmayr endise Komisjoni juhi Jean-Claude Junckeri kabinetiülem. Ta pälvis oma ebaproportsionaalse mõju ja otsekohese suhtlusstiili tõttu hüüdnime “Berlaymonti koletis” – viide hoonele, kus asub Komisjoni peakorter. Tema võimalik uus ametikoht võiks teda positsioneerida alternatiivse autoriteetina von der Leyeni ja tema kabinetiülema Bjoern Seiberti kõrval.
Uuel ametikohal kannaks Selmayr tiitlit “geoökonoomika ja institutsioonidevaheliste küsimuste asepeasekretär” ning ta vastutaks välisteenistuse ja teiste Euroopa institutsioonide suhete haldamise eest. Samuti osaleks ta Euroopa Liidu saadikute kohtumistel. See tähendaks, et ta oleks taas otsuste tegemise keskmes.
EL-i diplomaatilistes ringkondades pakub Selmayri võimalik naasmine palju kõneainet. Ühe riigi delegatsioon arutas seda terve päeva, ütles üks diplomaat. Kuid nad jõudsid järeldusele, et Brüssel mahutab vaid ühte titaani, ning et Seibert leiab viisi, kuidas Selmayri naasmist blokeerida.
2018. aastal sai Selmayr Komisjoni kiirendatud korras peasekretäri ametikoha. Euroopa ombudsman kritiseeris seda protsessi, nimetades seda õiguslike piiride venitamiseks. Kui von der Leyen sai Komisjoni presidendiks, teenis Selmayr mitmetes diplomaatilistes rollides, sealhulgas praeguses ametis EL-i saadikuna Vatikanis.
“Selmayr ei toiminud peasekretärina väga hästi,” ütles üks Komisjoni ametnik, viidates kriitikale tema vastuolulise ametisse nimetamise suhtes ja ka sellele, kuidas ta oma võimu kasutas.
Selmayri kaasamine oma meeskonda annaks Kallasele võimaluse kasutada ära Brüsseli siseringi tegelast, kes on tihedalt seotud linna konservatiivse võimustruktuuriga, märgib Politico. Täiendav eelis tema jaoks on see, et kui Selmayr töötab praegu EL-i diplomaatina, oleks ta formaalselt lojaalne Kallasele ja välisteenistusele, mitte Komisjonile — oluline eelis teiste tööle kandideerijate ees.
Pinged Kallase ja von der Leyeni vahel
Politico toob välja, et Selmayri ja Kallase võimalik koostöö võib von der Leyenile peavalu valmistada. Kallas on tuntud oma otsekohese suhtlusstiili ja tähelepanu pälvivate kommentaaride poolest, mis ärritavad mõnikord nii riiklike diplomaate kui ka Komisjoni esindajaid.
Hiljutises New Yorgis antud intervjuus ütles Kallas Politicole, et USA president Donald Trump peaks tegema rohkem, et aidata Ukrainat sõjas Venemaa vastu – see kommentaar oli vastuolus von der Leyeni palju ettevaatlikuma suhtlusstiiliga Trumpi suunal.
Teistel puhkudel ei seisne pinged mitte sisus, vaid selles, kes saab suuremate teadaannete eest au endale. Kui von der Leyen tutvustas septembris peetud kõnes kaubandusmeetmeid ja sanktsioone Iisraeli suhtes, ei olnud välisteenistuse tippametnikud teadlikud, et teadanne tuleb, hoolimata sellest, et ettepanekud põhinesid Kallase kabineti plaanidel, ütlesid kaks EL-i ametnikku.
Kallas ärritas oma ametiaja alguses mõningaid liikmesriike, kui ta tutvustas plaani tarnida Ukrainasse 20 miljardi dollari eest relvi ja laskemoona – riiklike diplomaatidega polnud ta selle üle eelnevalt konsulteerinud. Idee, mida komisjoni juhtkond polnud heaks kiitnud, ebaõnnestus, kuna riigid tegid eraldi annetusi, mitte ei maksnud ühisesse EL-i fondi Ukrainale.
Komisjoni pressiesindaja ei vastanud Politico kommentaaritaotlusele. Kallase pressiesindaja keeldus kommentaarist. Selmayr keeldus “spekulatsioonidele” kommentaari andmast.