Ehkki koroonapandeemia haripunkt on ammu möödas, kimbutavad selle tagajärjed inimesi siiani. Seejuures on osa nn pika Covidi mõjudest tuntavamad kui teised. Näiteks osutab USA teadlaste uus uuring, kuidas paljud inimesed pole isegi tähele pannud, et haiguse põdemine neilt haistmismeele röövis.
Koroonaviirusega nakatumine võib ära rikkuda inimese lõhnataju. Sel juhul võib tekkida nii haistmisvõime langus ehk hüposmia kui ka täielik haistmisvõime kadu ehk anosmia. Samamoodi võivad lõhnatajule mõjuda ka paljud teised viirusnakkused, mis pärsivad hingamistedes erinevate rakkude ja retseptorite tööd. Enamasti lõhnataju inimese tervenedes taastub, kuid mitte alati, vahendab ScienceAlert.
Nüüd soovis rühm USA teadlasi hinnata Covid-19 pikaajalisi tagajärgi inimese haistmismeelele senisest põhjalikumalt. Selleks värbasid nad uuringusse ligi 3000 vabatahtlikku, kes olid koroonahaiguse läbi põdenud. Võrdluseks värbasid nad ka umbes 570 inimest, kes polnud viirusega kordagi nakatunud. Töörühm tegi kõigi uuritavatega lõhnakatseid. Põdenute jaoks toimus katse keskmiselt 671 päeva ehk pea kaks aastat peale esimest positiivse koroonaproovi andmist.
Covidit põdenute rühmas arvas ligi 1400 inimest ise, et neil on lõhna tundmisega raskusi. Test kinnitas, et umbes 80 protsendil niimoodi arvajatest oligi haistmismeel rikutud. Ülejäänud ligi 1600 uuritavat ise endal lõhnataju häireid ei kahtlustanud. Töörühma üllatuseks ilmnes testi põhjal, et 66 protsendil neist oli koroonahaiguse põdemise järel haistmisvõime osaliselt või täielikult kadunud.
Koroonahaigust mittepõdenute rühmas ilmnes lõhnatajus häireid 60 protsendil inimestest. Töörühma jaoks oli selline protsent üllatavalt kõrge. Nad oletavad, et osa inimesi võis põdeda koroonat endale teadmatult.
Uuringu ühe autori ja New Yorgi Ülikooli Grossmani meditsiinikooli sisehaiguste arsti Leora Horwitzi sõnul kinnitab leid, et Covid-19 haigust põdenud inimestel võib olla eriti suur oht lõhnataju nõrgenemiseks. Tema hinnangul on see üldlevinud, ent liiga vähe tähelepanu pälvinud tervisemure.
Lõhnameel kui turvamees
Ehkki ühe uuringu tulemuste üldistamine kogu maailmale ei pea töörühma sõnul alati paika, proovisid nad seda oma tuhandete katseisikutega saadud tulemuse pinnalt siiski teha. Sel juhul võib maamunal elada miljoneid endale teadmatult häiritud lõhnatajuga inimesi.
Töörühma sõnul kinnitab nende leid varasemate küsitlusuuringute omi. See viitab, et SARS-CoV-2 viirus on seotud püsiva haistmisvõime häirega. Samuti on seekordne tulemus kooskõlas mõne varasema väiksema uuringuga, mille põhjal alahindavad patsiendid oma lõhnameele kadu.
Veel pole selge, miks pole paljud Covidist tingitud lõhnataju kaotusega patsiendid seda ise märganud. Töörühma sõnul võib näiteks olla selle taga see, et inimestel on sel juhul tekkinud ajus kahjustused, mis piiravad seda, kui hästi nad ise oma meeli tajuvad.
Halvenenud lõhnataju kui sellist on samuti varem uuritud. Näiteks on seda seostatud Alzheimeri tõvega. Lõhnataju ja vaimne võimekus paistavadki olevat tugevalt seotud ning seni teadaolevalt võib Covid-19 mõjutada mõlemaid.
Varasemad pika-Covidi uuringud aga osutavad, et muudki haiguse sümptomid saadavad inimesi veel pikalt. Näiteks ilmnes pikaajalises Šveitsi kohortuuringus, kuidas kaks aastat peale nakatumist teatas umbes 17 protsenti inimestest, et nad ei ole täielikult taastunud. Kuigi paljud sümptomid leevenesid teise aasta jooksul, jäid püsima just väsimus, keskendumisraskused ja hingamisprobleemid. Selles uuringus inimeste lõhna- ja maitsetaju küll enamikul taastus, kuid aeglaselt.
Teises Rootsi uuringus vaatlesid autorid aga sümptomite esinemist kuni kaks aastat peale kerget Covid-19 põdemist ja võrdlesid tulemusi kontrollrühmaga. Ilmnes, et pikaajaliste sümptomite nagu õhupuudus, väsimus ja nn aju-udu risk oli haigust põdenute seas endiselt oluliselt suurem. Peamise leiuna esines selles uuringus raskekujulisi sümptomeid Covid-19 põdenud inimestel üldiselt 37 protsenti sagedamini võrreldes nendega, kes polnud nakatunud.
Risk erines aga oluliselt vastavalt põdemise raskusastmele. Neil, kes veetsid haigevoodis vähemalt seitse päeva, oli raskete füüsiliste sümptomite esinemissagedus üle kahe korra kõrgem kui neil, kes polnud koroonat põdenud. Raskelt põdenute sümptomid olid ka kõige püsivamad, kestes kuni kaks aastat. Neil, kes põdesid haigust kergelt, ei leitud aga statistiliselt olulist erinevust raskete sümptomite esinemissageduses võrreldes nakatumata inimestega.
Inimene ei vaja lõhnameelt üksnes selleks, et toit temas isu ärataks või lilled aias meeldivalt lõhnaksid. Lõhnameele üks eesmärk on hoiatada inimest ohu eest, olgu see siis gaasileke või halvaks läinud toit. Sestap loodavad uurijad, et tulevikus õnnestub leida ravi või teraapia, millega nakkushaigusele kaotatud haistmisvõime tagasi tuua. Horwitzi sõnul peaksid arstid ja õed võimalusel kontrollima kõigi koroonat põdenud patsientide lõhnataju.
The research has been published in JAMA Network Open.