Droogikogemuste värvikad kirjeldused viisid teadlasi uute taipamisteni meeleteadustes, farmakoloogias, meditsiinis ja filosoofias. Ajakirjad ja proosateosed innustasid huvitunud avalikkust nendega ise katsetama: nii rändteatris, eksootilistel reisidel, kirjandussalongides kui ka okultsetes rituaalides. Ent 20. sajandil hakati selliseid aineid üha sagedamini tajuma ühiskondliku probleemina ja ammune enese peal katsetamise komme hakkas hääbuma.
