Sir Richard Branson oli 19-aastane, kui ta koos oma lapsepõlvesõbra Nik Powelliga asutas ettevõtte, millest sai hiljem rahvusvaheline konglomeraat nimega Virgin Group, kirjutab Forbes. Oli 1970. aasta ja need kaks teismelist valisid oma firma nimeks Virgin, mis oli ülbe viide nende ärikogemuse puudumisele.
Järgmisena tulid kiirelt üksteise järel Virgini plaadipoed, Virgin Megastore ja Virgin Games, kõik esimese tosina aasta jooksul. Seejärel lennufirma Virgin Atlantic 1984. aastal. Tänapäeval teenindab see aastas 5,6 miljonit reisijat, teenides 4,4 miljardit dollarit tulu. Bransonile järgnesid sellised ettevõtted nagu jõusaaliketi Virgin Active, spordiennustuse rakendus Virgin BET, Virgin Mobile, Virgin Hotels ja kosmoseturismiettevõte Virgin Galactic.
40 Virgini ettevõtet
Aastate jooksul on mitu Bransoni ettevõtmist ebaõnnestunud või maha müüdud, sealhulgas Virgin Records, millest ta 1992. aastal valusalt miljardi dollari eest lahti lasi, et aidata Virgin Atlanticul pinnal püsida. Kokku juhib Branson tänapäeval 40 Virgini ettevõtet, mis tegutsevad 35 riigis ja annavad tööd enam kui 60 000 inimesele.
Nüüd 75-aastane ja hinnanguliselt 2,8 miljardi dollari suuruse varandusega Branson meenutab, kuidas tema esimesed investeeringud – mis sai tehtud teismeeas Inglismaa maapiirkonnas – panid aluse kogu ta edule ja mõjutavad siiani seda, kuidas ta oma laialivalguvat impeeriumi juhib.
Branson meenutas ajakirjale Forbes antud intervjuus, et kui ta koolis käis, otsustas ta sõbra Nik Powelliga taskuraha eest jõulupuid kasvatada. Poisikesed mõtlesid, et teenivad nende müügiga varanduse.
Kasvamas oli vaid paar pisikest taime, ülejäänud olid jänesed ära söönud.
Richard Branson
Poisikesed kasutasid seemikute ostmiseks oma taskuraha. Nende arvutused näitasid, et seemnepakk maksab 5 naela ja nad arvasid, et suudavad müüa 400 1,2 meetri kõrgust jõulupuud 2 naela eest tükk, teenides seeläbi 795 naela kasumit. „See polnud küll suur summa, aga meile tol ajal tundus see tõsise investeeringuna,“ tunnistas Branson.
Reaalsus oli aga see, et nad ei teeninud sentigi. „Kui me suvevaheajaks koolist tagasi tulime, avastasime, et kasvamas oli vaid paar pisikest taime, ülejäänud olid jänesed ära söönud.“
Järgmisel jõulul kingiti Niki vennale viirpapagoi ja see andis neile veel ühe geniaalse äriidee – aretada viirpapagoisid. Branson veenas oma isa ehitama tohutu linnumaja ja linnud sigisid kiiresti. „Olin aga kohalikku nõudlust viirpapagoide järele üle hinnanud ja isegi pärast seda, kui kõik mu tuttavad olid kaks ostnud, oli meil neid ikka veel alles,“ märkis ta. Ühel päeval rääkis Bransoni ema aga talle, et linnumajja olid tunginud rotid, kes olid viirpapagoid ära söönud. Alles aastaid hiljem tunnistas ta, et tal oli linnumaja koristamisest kõrini, nii et ühel päeval jättis ta puuriukse lahti ja nad kõik pääsesid minema.
Oma esimestest invetseeringutest avastas ta kiiresti, et raha ei kasva puu otsas. „See oli karm õppetund, aga väärtuslik – läbikukkumine ei ole tupiktee, vaid lihtsalt osa teekonnast.“
Seiklusvaim on sama
Kuigi kumbki neist skeemidest ei toonud raha sisse, õpetasid need talle, et riskide võtmine on ettevõtte loomiseks hädavajalik, aga samal ajal tuleb mõelda ka paar sammu ette ja valmistuda asjadeks, mida kontrollida ei saa.
Samuti õppis ta, kui väärtuslik on suurepärane partner. „Nik ja mina asutasime koos Student Magazine’i ja Virgin Recordsi. Me jäime eluks ajaks sõpradeks ja meil oli koos veel palju seiklusi.“
Branson usub endiselt julgete otsuste langetamisse, aga on õppinud negatiivseid külgi kaitsma. „Alguses pühendasin kõik ühele ideele, aga kogemus on õpetanud mulle, kui oluline on riske maandada ja samal ajal suurelt unistada.“
Virgin Recordsi müümine Virgin Atlanticu elushoidmiseks oli nt tema jaoks raske otsus, aga see näitas talle, et mõnikord tuleb suurema pildi kaitsmiseks loobuda millestki, mida armastad. „Tänapäeval keskendun ideedele, mis mind inspireerivad, mitmekesistan oma tegevust erinevate tööstusharude vahel ja ehitan ettevõtteid, millel on positiivne mõju,“ nentis ta. „Mu plaan on küll arenenud, aga seiklusvaim on jäänud samaks.“
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare