Lätil jätkub praegu raha Rail Balticu põhitrassi ehituseks Iecavasse rajatavast teeninduskeskusest kuni Leedu piirini. Riiast Eesti piirini kulgevat osa projekteeritakse, kuid ehitus ei alga enne rahastusmudeli selgumist.
Iecava on Riiast umbes poolsada kilomeetrit Leedu poole jääv asula, mille lähedale rajatakse üht kahest suurest Rail Balticu põhitrassi ehitamiseks vajalikust keskusest. Logistikasõlm laiub 16 hektaril ja seal saab tööd paarsada inimest. Teine selline keskus peaks tulema Riiast põhja poole Skultesse, kuid kuna raha Eesti-poolse trassi ehitamiseks pole, ei ole mõtet rajada ka logistikakeskust. Iecavast rajatakse Leedu piirini 45 kilomeetrit raudteed.
“Põhitrassi esimese kümne kilomeetri jaoks on mets juba maha võetud. Praegu kontrollitakse kogu ala üle, et seal poleks ohtlikke lõhkekehi. Kui kõik on puhas, saame alustada põhitrassi ehitust,” sõnas Rail Balticu Läti valdusfirma juht Janis Naglis.
Lätis ehitab põhitrassi Prantsusmaa, Poola ja Itaalia juhtivatest tee-ehituse ja insener-tehnilistest firmadest moodustatud ühendettevõte ERB Rail, kuid tööd saab ka üle paarisaja väiksema firma, millest enamik on pärit Lätist. Konkreetsete lõikude tööde avamine sõltub rahast, aga teha on väga palju – väljaspool Riiat kokku 230 kilomeetrit teed, 60 raudteesilda, 85 teeületuskohta ja 9 loomade ülekäiku.
“Ehitajaga on sõlmitud leping kogu põhitrassi ehtuseks kuni Eestini välja. Leping on, kuid tellime ehitajalt töid erinevates osades, nagu saame nende jaoks raha. Kui mulle antakse teada, millised on rahastusallikad ja kas raha laekub, saan tellida vajalikud ehitustööd,” lausus Naglis.
Ehitajad võiks tööd teha kiiremini, kui oleks raha. Samas hilineb ka juba osa kokku lepitud väljamaksetest. Rail Balticu valdusettevõtte juhid ei anna ühtki lubadust tähtaegade suhtes, ka Iecava-Leedu lõigu lõpetamise osas mitte. Riigieelarve vajaks aga pigem kokkuhoidu kui uusi investeeringuid.
“Eesti suunal tööde alustamiseks on vaja riiklikku otsust. Tuleb saada selgust, millised on rahastusallikad ja milline rahastusmudel – kas erakapitali kaasav
PPP või laen. Need otsused peaks aga tegema valitsus,” selgitas Naglis.
“Selleks olemegi loodud RB Railina, et koordineerida seda ehitustsüklit ka olukorras, kus rakendusüksused seda eraldi ehitavad. See käib nii alus- kui ka pealisehituse kohta,” lausus RB Raili juhatuse esimees Marko Kivila.
Kogu Rail Balticu valdusettevõtte RB Raili juhid lubavad, et selle aasta lõpuks on 43 protsenti Rail Baltica põhitrassist ehituseks valmis või aktiivses ehitusfaasis,