Seadus võeti vastu märtsis eesmärgiga ühtlustada rahvuslikku identiteeti. Hiinas on ametlikult tunnustatud 56 etnilist rühma. Uus seadus rõhutab nende kuulumist ühe ühise hiina rahvuse alla.
Seaduse rakendamiseks kehtestatakse uued reeglid koolidele ja riigiasutustele. Ametliku asjaajamise ja hariduse keeleks sobib ainult mandariini keel ning õppekavad peavad edendama Hiina identiteedi juurdumist. Samuti eraldatakse raha hiina kultuuri edendavatele üritustele ja asutustele. Kohalikud omavalitsused peavad eluasemepoliitikat kujundades lähtuma etnilisest lõimimisest. Kriitikute hinnangul võib säte viia inimeste sunnitud ümberasustamiseni, vahendas CNN.
Hiina on aastaid seisnud silmitsi süüdistustega vähemusrahvuste väärkohtlemises, sealhulgas tiibetlaste ja uiguuride sunnitud assimileerimises. Osa riike on Hiinat süüdistanud inimsusvastastes kuritegudes ja potentsiaalse genotsiidis Xinjiangis uiguuride ja teiste moslemivähemuste hulgas. 2022. aastal avaldati politseitoimikud, milles olid aerofotod koonduslaagritest. Hiina valitsus teatas pärast Xinjiangi politseitoimikute üksikasjade avaldamist, et terrorismivastaste meetmete tulemusel Xinjiangi saavutatud rahu ja õitseng on parim vastus „igasugustele valedele“.
„Hiina võimudel on inimõigusi puudutavad kohustused, mis nõuavad neilt vähemuskogukondade ja nende kultuuri kaitsmist, kuid see seadus teeb vastupidist,“ ütles Amnesty Internationali piirkondliku direktori asetäitja Sarah Brooks ajalehele Guardian.
Muret on avaldatud ka uue seaduse võimaliku mõju üle Taiwanile. Hiina valitsus peab Taiwani enda territooriumiks ning sealset elanikkonda separatistideks. Reutersi andmetel kardavad kohalikud, et nüüd on Hiina valitsusel veel üks tööriist Taiwani inimeste jälgimiseks.
Neljapäeval teatas Taiwani Mandri-Hiina asjade nõukogu, et valitsus teeb koostööd sarnaselt meelestatud riikidega, et „Hiina kommunistide ähvardustele vastu seista“.
Euroopa Liit väljendas uue seaduse osas muret. ELi pressiesindaja ütles, et see võib veelgi enam piirata vähemuste õigusi, mida peaks kaitsma rahvusvaheline õigus.
„Meile teeb muret seaduse ekstraterritoriaalne kohaldamine. EL on vastu kolmandate riikide õigusaktide ekstraterritoriaalsele kohaldamisele, mis rikub rahvusvahelist õigust,“ ütles pressiesindaja.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (3)