Ehkki jalgpalli MM-i osalejate arvu soovitakse kasvatada 2030. aastal juba 64 riigile, ei meeldi idee sugugi neile, kes võiksid sellest justkui enim kasu lõigata. Lõuna-Ameerika alaliidu ehk Conmeboli kümnest liikmest koguni seitse on mandrikaaslaste algatatud plaani vastu.
Laiendamise ideed veavad The Guardiani kinnitusel Paraguay, Uruguay ja Argentina ehk kolm riiki, kellele FIFA on andnud õiguse korraldada 2030. aasta turniiril üks mäng. Praeguse plaani järgi pääseb sellele MM-ile siiski vaid 48 koondist ehk sama palju kui 2026. aasta finaalturniirile. Korraldajateks on Hispaania, Portugal ja Maroko, ent kuna 1930. aastal Uruguays peetud esimesest MM-ist möödub sada aastat, teeb FIFA kummarduse Lõuna-Ameerikale ning annab kolm mängu ka neile.
FIFA president Gianni Infantino kohtus septembris Trump Toweris Paraguay, Uruguay ja Argentina alaliidu esindajatega, et kaaluda esmakordselt ametlikult ideed, mille Uruguay liit märtsikuus FIFA kongressil välja käis. New Yorgis toimunud kokkusaamisel juhtis lõuna-ameeriklaste delegatsiooni Conmeboli president, paraguaylane Alejandro Dominguez. Infantinoga olid seejuures kohtuma tulnud mitte ainult kõigi kolme alaliidu juhid, vaid ka Paraguay ja Uruguay riigipead.
Kõik ülejäänud seitse Lõuna-Ameerika koondist on Guardiani väitel aga mures selle pärast, et MM-i laiendamine mõjutaks oluliselt kvalifikatsiooniturniiri. Paljud rahvuslikud alaliidud teenivad just valikmängude pealt suure osa oma tuludest.
Praegu peetakse Lõuna-Ameerika valiksarja süsteemi järgi, kus kõik kümme koondist mängivad üksteisega kodus-võõrsil põhimõttel läbi ehk turniir koosneb ühe meeskonna jaoks 18 mängust. Kuus paremat pääsevad otse MM-ile ja seitsmes saab võimaluse piletit püüda mandritevahelise play-off-turniiri kaudu.
Lõuna-Ameerika koondiste tase on viimastel aastatel ühtlustunud ning näiteks Brasiilia sai seekord valiksarjas alles viienda koha. Järjepidevalt MM-idel osalnud Tšiili jäi aga sootuks viimasele kohale. Kuna turniir on tasavägine, kasvatab see mängude vastu huvi, mis omakorda aitab kaasa teleõiguste müügile ja reklaamlepingute sõlmimisele. Ent kui MM-ile pääseks kaheksa või koguni üheksa Lõuna-Ameerika koondist, muudaks see valiksarja sisuliselt mõttetuks.
🇩🇪🗣️ Joachim Low on 2030 World Cup potentially increasing to 64 teams…
“48 teams are already, overall, a loss in quality, without wanting to disrespect the smaller nations… a World Cup or a EURO’s also lives from top-class matches. That’s what people want to see.” (Nitro) pic.twitter.com/tc6fw5My14
— EuroFoot (@eurofootcom) September 28, 2025
Samuti kahtlustavad Conmeboli teised liikmed Paraguayd, Uruguayd ja Argentinat soovis muudatuselt isiklikku kasu lõigata. New Yorgis toimunud kohtumisel käis see kolmik väidetavalt välja idee, et laiendamise korral võiks 2030. aasta MM-i alagrupiturniirid toimudagi neis kolmes riigis, mis tähendab, et ülejäänud jääksid ikkagi tühjade kätega.
FIFA on lubanud ettepanekut kõigi osapooltega arutada. Vastavalt põhikirjale ei olegi neil õigust ühegi liikmesriigi ettepanekut pikema kaalumiseta tagasi lükata, kuid juba on idee tekitanud vihast vastukaja. Näiteks UEFA president Aleksander Ceferin kirjeldas MM-i võimalikku laiendamist kui “väga halba ideed”, mis lahjendaks finaalturniiri väärtust. Põhja- ja Kesk-Ameerika alaliidu ehk Concacafi president Victor Montagliani leidis aga, et “see ei oleks lihtsalt õige”.
Veel 1982. aastani osales MM-finaalturniiril kõigest 16 riiki, siis kasvas see arv 24 peale. Seejärel suurendati osalejate arvu 1998. aastal 32 koondiseni. Järgmisel suvel USA-s, Kanadas ja Mehhikos peetav MM on esimene, kuhu lubatakse juba 48 koondist.
Kui MM-il lööks kaasa 64 meeskonda, tähendaks see 128 mängu pidamist. Seda oleks kaks korda rohkem kui kolm aastat tagasi Kataris toimunud turniiril ning 24 võrra rohkem järgmise aasta MM-ist. Mis tahes otsuse osalejate arvu tõstmiseks peab heaks kiitma FIFA juhatus, ent kui 2. oktoobril Zürichis viimati kohtuti, teemat ei arutatud.