Avaldatakse arvamust, et mesitarude parim kaitse on paksud metsad, mida meil enam pole. «Aastakümneid tagasi pidas minu vanaisa ka mesilasi. Aed oli täis tarusid. Ükski karu ei puutunud neid ja aial polnud mingit piiret, kuigi mets oli veidi üle 100 meetri kaugusel. Neil oli metsast saaki võtta küllaga, aga majade ligi nad ei tulnud. Nüüd kütitakse nende toitu. Karul polegi muud varsti kui inimeste kodusid «kontrollimas» käia, mida võtta annab,» ütleb kommentaari jätnud naine.
«Väga kurb vaatepilt. Mesila omanikule on see väga suur kahju nii rahas kui töös!»
«Keskkonnaamet peaks siis oma nunnuka tekitatud kahju hüvitama,» sõnab üks kommenteerija.
Mesinik plaanibki karu tekitatud kahju kohta keskkonnaametile taotluse teha.
Millises ulatuses keskkonnaamet metslooma tekitatud kahju hüvitab?
Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Tanel Türna ütleb, et keskkonnaamet kompenseerib kiskjate ründeid, aga loomulikult on kõige parem, kui keskendutakse ennetusele ja selliseid ründeid üldse ei toimu.
«Uue korra järgi on alates esimesest ründest samal aastal samale kahjusaajale omavastutus 10 protsenti, teisest 30 protsenti ja kolmandast 50 protsenti. Alates neljandast ründest samal aastal samale kahjukannatajale hüvitist ei maksta. Muutuse eesmärk ongi suunata mesinikke ja karjakasvatajaid panustama kiskjarünnaku ennetamisse,» räägib Türna.
Keskkonnaameti esindaja ütleb, et 2024. aasta eest maksab keskkonnaamet 95 mesinikule, karjapidajale või kalurile efektiivsete ennetusmeetmete rakendamiseks välja enam kui 130 000 eurot. «See on läbi aegade suurim ennetusmeetmete hüvitisteks kulunud summa. Uus omavastutuse süsteem vähendab süsteemi kuritarvitamist ja motiveerib investeerima kaitsevahenditesse. Siiski võib öelda, et enamik karjakasvatajaid ja mesinikke on väga vastutustundlikud,» sõnab ta.
«Karu nägemine on muutunud üsna tavaliseks. Karusid kohatakse järjest sagedamini nii asulates kui nende läheduses, kuhu toob neid sageli kergesti kättesaadav kõhutäis. Seetõttu peavad inimesed olema hoolsad ja hoidma ära karule meelepäraste suutäie lihtsa kättesaamise. Kindlasti ei tohi üle jäänud aiasaadusi lihtsalt metsa alla viia, biojäätmeid palume hoiustada kinniselt kompostrites või kinnistes kompostkastides. Karukahjude ennetamiseks toimivad mesitarude ümber korralikult paigaldatud ja pingestatud elektrikarjused, mille rajamise kulutusi keskkonnaamet osaliselt korvab.»