Podcast’is „Ehitus 2025+“ arutavad Merko Ehituse eritööde valdkonna juht Oliver Siitam, LynxPoweri juhatuse liige Indrek Raide, Vau Halduse juht Alar Toomik ja Reterra Estate’i ehitusjuht Siim Toots, miks tänapäeva targad hooned käituvad vahel rumalalt, ja selles pole süüdi teps mitte tehnika.
Arve algab inimesest
„Paberil on kõik ideaalne,“ ütleb Indrek Raide. „Arvutused näitavad, et maja tarbib vähe energiat ja hoiab sooja hästi. Aga inimene ei ela paberil. Tema harjumused määravad, kas tulemus vastab ootustele.“ Tema sõnul ongi suur osa probleemist käitumises, sest ei osata kasutada süsteeme, mis meid aitama peaksid.
Oliver Siitam Merkost lisab lihtsa võrdluse: „See on nagu autoga. Kui sõidad ökonoomselt, saad väikese kütusekulu. Kui vajutad gaasi kogu aeg põhja, pole mõtet autot süüdistada.“ Ta ütleb, et energiatõhusad lahendused töötavad ainult siis, kui inimesed neid õigesti kasutavad. „Viieteist aastaga on sisekliima Eestis väga palju paranenud. Kuid meil on veel pikk tee mõistliku kasutuskäitumiseni,“ lisab Siitam.
Mugavus on suurim raiskaja
Alar Toomik näeb oma töös, mis juhtub siis, kui uued elanikud võtmed kätte saavad. „Kõik on hästi seni, kuni inimesed sisse kolivad. Siis keeratakse põrandaküte põhja, ventilatsioon välja ja avatakse aknad,“ ütleb ta. Nii ongi juhtunud, et haldusfirmadest on saanud õpetajad, kes peavad klientidele pidevalt selgitama, miks nende kodu ei tööta nii, nagu reklaamis lubati. „Energiasääst ei tähenda, et kodu peab olema jahe, vaid et süsteemid töötaksid targalt ja hooldatult,“ ütleb ta.
„Oleme hakanud oma klientidele korraldama pannkoogihommikuid,“ räägib Siim Toots. „Selgitame seal, kuidas kasutada ventilatsiooni, vahetada filtreid ja seadistada kütet. Kui inimene hoiab talvel toas 25 kraadi ja käib kodus trussikutes, siis ta elab küll A-klassi majas, aga käitub C-klassi moodi.“ Tootsi sõnul on tarbijate harimine sama oluline kui energiatõhususe mõõtmine, sest ükski arendaja ei saa ehitada kodu, mis oleks targem kui selle kasutaja.“
Kas oleme liiga tublid?
Kõik saatekülalised tunnistavad, et Eesti kipub Euroopa reegleid järgima liigse entusiasmiga. „Me kipume tegema kõike topelt, et olla kõige rohelisemad,“ ütleb Toots muigega.
Raide ja Siitam lisavad, et uued normid – olgu need siis müra, ventilatsiooni või õhukvaliteedi kohta – ajavad ehituse hinna kiiresti üles, kuid ei tee elanikku targemaks. „Enne, kui uusi nõudeid juurde kirjutame, võiks õppida olemasolevaid järgima,“ võtab Toomik teema kokku. Kõik nõustuvad, et eesmärk pole mitte rohelisem paber, vaid teadlikum inimene.
Vestlust juhib Tanel Talve.
Saade on valminud koostöös aasta olulisima ehitusvaldkonna konverentsi ja auhinnagalaga „Ehitus 2025+“, mis toimub 2. detsembril Tallinna Sadama Kruiisiterminalis.