Küsimus tundub esmapilgul naiivne – igaüks justkui teab, kui ta luulet näeb. Riimid, rütm, kujundid, värsiread, mis on harilikult paigutatud lehe keskele. Aga kui proovida panna paberile täpne piir selle vahel, mis on luule ja mis mitte, hakkab asi kiiresti libedaks minema. Ja viimasel kümnendil on seda piiri kõige rohkem raputanud üks nähtus: Instagrami-luule, mida on hakatud kutsuma ka instapoeesiaks.
Vana definitsioon, mis enam ei kehti