Eesti soovib sarnaselt Rootsi ja Soomega, et Euroopa kliimaeesmärkide metsa ja maa kasutamise raamistik LULUCF arvestaks rohkem metsarikatse riikide eripäradega. Kuna Eesti ei suuda LULUCF eesmärke täita ja peab seetõttu heitkoguseid ostma, soovib Eesti nende üle Euroopa Komisjoniga veel läbi rääkida.
Rootsi ja Soome peaministrid kirjutasid eelmisel nädalal Euroopa Komisjoni presidendile, et paljud Euroopa riigid on metsa maha raiunud, kuid Põhjamaad on oma metsa mõistlikult hoidnud. Seetõttu tooks kõigile liikmesriikidele mõeldud metsa ja maa kasutamise LULUCF ilma muudatusteta kaasa ebamõistlikke piiranguid metsarikastele riikidele. Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt ütles, et Eesti seisukohad on samad.
“Meil on üle poole maast kaetud metsaga, aga LULUCF-i arvestuses keskendutakse ainult selle muutuvale, sellele väga väiksele osale, arvestamata seda, et mis kogu metsamassiiviga toimub. Need on teemad, mida me ka komisjoniga arutame. Viimasel nõukogul väljendasid LULUCF-iga seoses muret väga paljud liikmesriigid,” ütles Sutt.
Eesti ei suuda täita LULUCF-is aastateks 2021–2025 kokku lepitud eesmärke. Lihtsustatult peaks metsasektor oma heitkogused kompenseerima samaväärse süsiniku sidumisega. Eesmärgi mittetäitmine võib tuua kaasa vajaduse osta kuni sadade miljonite eurode eest kasvuhoonegaaside heiteühikuid.
“Sellepärast ongi praegu õige aeg LULUCF teemadel nii liikmesriikidega kui komisjoniga arutada, et kuidas me saavutame olukorra, et me tegelikult heite sidumisega metsanduses liigume mõistlikult edasi. Tulemus mida me taotleme, on see, et võetakse arvesse metsarikaste riikide eripära,” lausus Sutt.
Eesti suurima erametsa ettevõtte Foreko juht Marti Piirimäe ütles, et LULUCF-i eesmärgid on praegu bürokraatlikud ja just kestlik majandamine annaks ka kliimavõidu.
“Peaks toetama metsade istutamist, metsade hooldamist ja kui mets on hooldatud, mets küps, siis selle küpse ressursi kasutamist ja väärindamist,” sõnas Piirimäe.
Hardo Becker metsa- ja puidutööstuse liidust ütles, et LULUCF-i metoodika on koostatud eeldustel, et mets justkui kasvaks igavesti suuremaks, kuid Eestis metsamaad enam juurde ei tule.
“Üks on metsade vanuseline struktuur ehk siis tagavara metsas on küllastunud ega tooda enam juurde. Õige lähenemine oleks see, et me ikkagi vaatame seda, et me saame hoida oma metsad võimalikult tootlikud ja produktiivsed, et meil juurdekasv on suur. Mis tähendab ka, et süsiniku sidume metsades on suur,” sõnas Becker.