Nagu lumepall, mis veeredes kasvab, süvenevad ka õpilüngad, kuniks matemaatika muutub lapse jaoks äärmiselt keeruliseks ja liialt väljakutsuvaks. Seda ilmestab tõik, et pea iga neljas Eesti põhikooli lõpetaja ei ületa matemaatika põhikooli eksami lävendit. Teisalt on õpilasi, kes eakaaslastest õpitulemused kiiremini saavutavad ja mida aeg edasi, seda enam ainetunnis igavlevad. Need on märgid süsteemsest probleemist, mis mõjutab tuhandeid noori igal aastal.
Ka rahvusvahelised uuringud toovad välja, et matemaatika on peamistest põhjustest, miks laps koolitee pooleli jätab. Seega tuleb õpilünkade vältimiseks üldhariduskoolis luua igat õppijat toetav keskkond, mis hõlmab läbimõtestatust nii õppekorralduses, -sisus kui ka -meetodites.