Paremtsentrist Rodrigo Paz võitis Boliivia presidendivalimised ja ta lõpetas pea kaks aastakümmet kestnud sotsialistide valitsusaja. Paz lubas kampaania ajal viia eelarve tasakaalu, teha kärpeid ning tugevdada suhteid USA-ga.
58-aastane Paz sai umbes 55 protsenti häältest ning sellega lõppes riigis kaks aastakümmet kestnud sotsialistide valitsusaeg.
Paz kinnitas, et tema eesmärk on parandada Boliivia suhteid Trumpi administratsiooniga. Boliivia vasakpoolsed juhid püüdsid varem süvendada suhteid nii Hiina, Iraani kui ka Venezuelaga.
Sotsialistist Evo Moralese juhtimisel saatis Boliivia riigist välja USA suursaadiku ning narkootikumidevastase võitluse ametnikud.
Paz lubas samuti otsida välisinvesteeringuid Boliivia liitiumimaardlate arendamiseks. Kuigi Boliivias asuvad maailma ühed suurimad liitiumimaardlad, siis seni on rahvusvahelised investorid eelistanud Argentinat ja Tšiilit.
Paz lubas järk-järgult vähendada eelarvepuudujääki, kuid ta ei kavatse rakendada äkilisi ja valusaid kärpemeetmeid. Ta lubas oma reformides rakendada niiöelda kapitalism kõigile põhimõtet ning selle raames võidelda riigis laialt levinud varimajanduse vastu. Paz lubas veel suurendada gaasitootmist Boliivias, vahendas The Wall Street Journal.
“Otsime viise, kuidas olla atraktiivsed nii välis- kui ka riiklikele investeeringutele. Kõige tähtsam on, et te tunneksite, et riigi ressursid on teie omad ja te saate neist kasu,” ütles Paz kampaania ajal valijatele.
Paz võtab võimu üle parteilt Liikumine Sotsialismi Eest (MAS), mis on riiki valitsenud pea kaks aastakümmet. MAS-i juhtis kõigepealt radikaalsel antikapitalistlikul platvormil kandideerinud põlisrahvusest Evo Morales. Seejärel asus riigi etteotsa Moralesi kunagine liitlane Luis Arce.
Viimaseid Boliivia valimisi domineeris aga selle põlvkonna sügavaim majanduskriis, mille tõttu valijad hülgasid massiliselt toetuse sotsialistidele. Aastane inflatsioon ulatus septembris ligi 25 protsendini, kuna riigis on kriitiline puudus kütusest ja dollaritest ehk valuutast, milles enamik boliivlasi oma sääste hoiab.
“See, millega Boliivia täna majanduses silmitsi seisab, on midagi, mida keegi poleks kümme aastat tagasi prognoosinud,” ütles Florida rahvusvahelise ülikoolis töötav Eduardo Gamarra ajalehele The Wall Street Journal.