Sel aastal Norras ostetud uutest autodest moodustasid elektrisõidukid 95–97 protsenti. Naftarahale rajanevatest heldetest toetusskeemidest võivad lõigata pikas plaanis kasu ka Norra lähiriigid, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Kas selleks on põgenemine kliimamuutuste valu eest või nähtamatu käe juhitud katkematu optimeerimise protsess, igatahes oleme alustanud üleminekut sisepõlemismootoriga sõidukitelt elektriautodele. Koordineeritud koostöö asemel sarnaneb protsess aga pigem lahinguväljale.
Ühe osapoole edu on hakanud pidurduma. Elektriautosid saatis viimastel aastatel kogu maailmas müügiedu, ulatudes 2024. aastal üle 17 miljoni ühiku ja hõivates üle 20 protsendi turuosast. Vimasel ajal on hakanud hoog just võtmeturgudel aeglustuma. USA-s langes uute elektriautode müük 2025. aasta teises kvartalis aastaga võrreldes 6,3 protsenti. Languse põhjustes kombineeruvad majanduspoliitika toodud ebakindlus, elektriautode politiseerumine ja suhteliselt kõrged hinnad, mis on keskmiselt umbes 48 000 dollarit.
Ind vähenes ka Euroopas ja mõnes teises regioonis, tihti ajendatuna sõidukauguse ärevust süvendavast ebapiisavast laadimistaristust ning oma mõju on riiklike toetuste vähenemisel. Erandit kujutab siinkohal Norra. Sealse rahandusministri teatel saavutati ambitsioonikas eesmärk, mis nägi ette 2025. aastaks, et uute autode müügist moodustavad elektriautod 100 protsenti.
Arvnäitaja kuulub emotsionaalsete loosungite hulka ega ühildu raamatupidamisliku tõega. Tegelikult moodustasid elektrisõidukid uute autode müügist 95–97 protsenti. Septembris oli tulemus 98,3 protsenti. Aasta varem hõivasid elektriautod uute sõidukite turust 88,9 protsenti. Norrakatele pole teistsuguse ajamiga autode ost keelatud. Rikas elanikkond lubab endale ka vanamoodsaid harrastusi.
Olles aastate eest püstitatud n-ö missiooni saavutanud, kavandab Norra valitsus seniste stiimulite järkjärgulist kaotamist. Kava näeb ette järgmisest aastast langetada maksuvabastuse lävi 500 000 Norra krooni (umbes 43 000 eurot) maksnud autodelt 300 000 kroonile (umbes 25 000 eurot), kuni see kaotatakse täielikult 2027. aastaks. Elektriautodele ülemineku jätkumise toetamiseks tõusevad aga fossiilkütustel töötavate sõidukite maksud, millega tagatakse elektriautodele konkurentsivõimeline hind.
Küsimus on, kas ülejäänud maailmal on Põhjala erandist midagi õppida ja kas Norra mudelit on võimalik üle kanda? Kriitikud märgivad, et suure naftaeksportijana põletab riik naftat välismaal, et rahastada kodus rohelist revolutsiooni. Võib paista silmakirjalikuna, kuid strateegia on vaieldamatult toiminud.
Alates 1990. aastate algusest on elektrisõidukid saanud vabastuse imporditollimaksudest, registreerimismaksudest ja käibemaksust. Need meetmed vähendasid sisepõlemismootoriga analoogidega võrreldes elektriautode hinda kuni 25 protsenti. Neile lisandusid täiendavad hüved, nagu tasuta teemaksud, parkimine ja õigus kasutada bussiradu. Elektrisõidukite toetused pole väikesed. Elektriautode juurutamise tõttu jäi riigil igal aastal tuludena saamata miljardeid kroone. Seda kompenseeriti naftaäri rahakapist saadavaga.
Norra mudelit võimaldavad ainulaadsed olud: 5,5 miljoni elanikuga väikese ja jõuka riigina võivad norrakad endale lubada toetusi, mis igas mõttes suurematele ja raskematele majandustele võivad tunduda hirmutavad. Rahaline ja poliitiline hind oleks kordades suurem näiteks USA, Hiina või India turgudel, kus elektriautode kasutuselevõtt on võtmesegmentides umbes 15–20 protsenti.
Elektriautod on endiselt kallimad, tarneahela probleemid on mõnel turul akude hindu tõstnud ning maapiirkondades või arengumaades puudub laadimisvõrgustik. Norra naftapõhine lahendus tekitab ka eetilisi küsimusi riikides, kus selliseid ressursse pole. Seal võib riigi edu jäljendamine süvendada pigem ebavõrdsust.
Samas, Norra edul tekitab teatud kordajate efekti. Riigist on saanud oluline kasutatud elektriautode välismaale vahendaja. Kui norrakad vahetavad mudeleid uuemate vastu, eksporditakse üha enam vanemaid elektriautosid taskukohase hinnaga naaberturgudele. Nii peaks saama Norra kasutatud sõidukite sissevoolust kasu ka Eesti, kiirendades siinset üleminekut ilma ise uusi stiimuleid juurutamata. Omamoodi ringmajanduse vorm muudab Norra ülejäägi ka teiste eduks.
Kokkuvõtteks võib öelda, et kuigi Norra elektriautode utoopia ei pruugi olla universaalne, saab sellest ikkagi õppida, et strateegiliste investeeringute ja vankumatu poliitika abil on üleminek elektrilisele liikuvusele saavutatav.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates “Portaal”.