Eesti eri paigus on pilvedel kümneid rahvapäraseid nimetusi, mis peegeldavad inimeste ilmavaatluse täpsust ja keele leidlikkust, tutvustas Mari-Liis Kalvik Vikerraadio keelesäutsus.
Kes arvutiga pikalt töötab, teab, et aeg-ajalt tuleb silmi kuvarist puhata ning kaugusesse vaadata. Minul on kombeks suunata pilk põhjataevasse. Kui linde lendamas ei ole, siis erinevaid pilvi on seal kindlasti näha. Milliseid nimesid on rahvasuu erinevatele pilvedele andnud?
Mitmesuguseid pilvi on kutsutud tuule-liitsõnadega. Näiteks õrnu kiulisi pilvi nimetatakse tuulehagaks või tuulelaevaks või ka tuuleluuaks. Tuuleküüned ja tuuleküütsakad on aga rünkpilved. Vaivara murrakus öeldakse, et tuuleküüned on taivas, nüüd on tormi uota, halba ilma ennustavad ka tuuleküütsakad Pöide kandis. Pilverünk omakorda on näiteks rank, onk või unk. Piksepilve rangad käeväd Kolga-Jaanil paeguti, Kaarma rahval oomiku töid mustad ongid pataka vihma. Kanepi murrakus on pilv lunt, Põlvas lont, näiteks tast londist tulõ õkva vihõm.
Rünksajupilve kutsutakse Kuusalu ja Haljala murrakus ning saartel ja läänemurdes pagiks, Lääne-Saaremaal ka pugiks. Pöides kirjeldatakse nii: üks pagi tuleb teise järge ja muudkut sajab. Tõstamaa ennustus on, et päe läheb pagise looja, oome sajab vihma. Kihnu saarel on tume pilv paldõ, Rammu saarel ajab suur tormajus üles, taevas keik must. Kiiresti liikuv pilv on suursaartel atak või atakas, näiteks on Emmastes kange tuulega taevaalune atagid täis. Äikesepilved on Hiiumaal isupilved, sest äike on hiidlastel isu, näiteks isu üiab ja lööb valku.
Omaette nähtus on Noa laev (noalaev), laevakujuline kiudpilvede kogum. Kaarmal arvatakse, et kuspool on nualaeva ots, sönne pöörab tuul, aga rohkem tehakse selle pilve järgi sajuennustusi. Tormas teatakse, et kui nualaev on üleval, siis on sadu kannul, Helmes, et nualaev tähendeb vihma ja kuiva, selle järgi, kun ta seisäb ja Harglas, et nualaiv om ka vehma poolõ käändünü.
Milline pilv võiks aga olla Jämaja maorasvapilv ja milline Karksi kartuliema?