Citadele prognoosib 2026. aastaks Eesti SKP kasvuks 2,2%, Läti kasvuks 1,8% ja Leedu kasvuks 2,9%. Aprilliga võrreldes parandas pank Eesti kasvuprognoosi 0,4 protsendipunkti ning Läti ja Leedu prognoose 0,3 protsendipunkti võrra.
„Balti riikide majandus on samas piirkonnas ja kogeb samu väliseid šokke, kuid taastumise allikad erinevad. Leedus toetavad majandust eksport, sisenõudlus, ehitus ja pensionireformis vabanenud raha. Lätis on tugevam pool tööstus, samal ajal kui tarbijad on ettevaatlikumad. Eestis on pilt nõrgem, kuid ehituse taastumine ja Skandinaavia nõudlus annavad aasta teiseks pooleks parema lähtekoha,“ ütles Citadele panga ökonomist Aleksandras Izgorodinas pressiteates.
Balti piirkonna majanduskasvu vedur on Citadele hinnangul Leedu. Seal toetavad majandust suure lisandväärtusega ja ekspordile suunatud tootmisharud, kaitsekulutuste kasvust kasu saavad sektorid ning tugev jaekaubandus. Töötleva tööstuse toodang kasvas Leedus mais aasta jooksul näiteks 5,8%.
Leedu kasvu võimendab ka pensionireform. Viimaste andmete järgi on teisest pensionisambast raha välja võtnud 40% seal hoiustanuid ehk ligikaudu 550 000 inimest ning kokku vabanes 2,8 miljardit eurot, mis moodustab umbes 3% Leedu SKP-st. Citadele hinnangul lisab pensionireform Leedu tänavusele SKP kasvule umbes 0,8 protsendipunkti.
Lätis veab taastumist tööstus
Lätis on majanduse taastumine kitsamalt tootmissektori kanda. Läti töötleva tööstuse toodang kasvas kolme kuu libiseva keskmise põhjal mais aasta peale 5,9% ja aasta algusest arvestades 3,7%. Kasvu vedasid eest metalltoodete tootmine, tekstiilitööstus, rõivatööstus, elektroonika, kummi- ja plasttoodete tootmine ning keemiatööstus.
Sisetarbimine on Lätis nõrgem. Jaekaubandus kasvas mais aastaga 3,6%, kuid jäi veebruariga võrreldes 0,8% madalamaks. Ka majandusmeeleolu on halvenenud: majanduskindlustunde indeks langes juunis 96,5 punktini, jäädes allapoole pikaajalist 100 punkti keskmist.
„Läti puhul tuleb eristada tööstust ja tarbijat. Tööstus on Iraani konfliktist hoolimata näidanud vastupidavust, kuid tarbijate kindlustunne on nõrk. See tähendab, et majanduse kasv võib jätkuda, kuid see ei pruugi veel kiiresti jõuda kodumajapidamiste kindlustundesse ja igapäevasesse tarbimisse,“ ütles Izgorodinas.
Eesti taastumine sõltub ekspordist ja Skandinaaviast
Eesti majandus on Citadele hinnangul Balti riikidest kõige aeglasemas taastumisfaasis. Tööstusaktiivsus püsib paigalseisus, selget suunda pole 2025. aasta algusest tekkinud ja tööstustoodang on endiselt 13% allpool koroonajärgset kõrgtaset. Kolme kuu libiseva keskmise põhjal langes Eesti tööstustoodang mais aastaga 3,2% ning töötlev tööstus 2,6%.
„Eesti puhul ei ole taastumine veel laiapõhjaline. Tööstus tervikuna on nõrk ja jaekaubandus pehme, kuid üksikud ekspordile suunatud tööstusharud liiguvad paremini. Eestile on oluline ka Soome ja Skandinaavia turgude seis. Kui sealne nõudlus püsib, võib see aasta teises pooles Eesti tööstust rohkem toetada,“ märkis Izgorodinas.
Citadele ootab tänavu Eesti ja Läti inflatsiooniks 4% ning Leedus 5,8%. Leedus on hinnasurve Balti riikidest kõrgeim, sest seda toetavad palgakasv, miinimumpalga tõus ja pensionireformiga seotud lisanõudlus. Eestis peaks 5,8% palgakasv ületama hinnatõusu ja toetama ostujõu mõõdukat taastumist.
„Balti majandus on jõudnud kohta, kus halvim välise šoki mõju näib olevat möödas, kuid taastumise kvaliteet riigiti erineb. Leedu kasv on kõige tugevam, Läti vajab tarbija kindlustunde taastumist ja Eesti jaoks on võtmeküsimus, kas ekspordisektorid saavad aasta teises pooles tugevama hoo sisse,“ ütles Izgorodinas.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (15)