Valimistel on alati ka ports rikutud sedeleid. Esmaspäeva õhtu seisuga oli neid seekord 2490. Häälte ülelugemine muutis veidi mõne kandidaadi häältesaaki, peamine põhjus oli numbrite mitmetimõistetavus.
Häälte kokkulugejad ütlesid, et kohalikel valimistel suhtuvad valijad sedelite täitmisesse kohusetundlikumalt kui näiteks riigikogu valimistel.
“Minu arvates on kohalikud valimised korrektsemad ja nii palju kommentaare seal ei ole,” lausus Kohtla-Järve valimiskomisjoni esimees Anna Generalova.
“Varem on olnud kirjutatud ikka igasuguseid perverssusi, aga need valimised läksid väga viisakalt,” ütles Jõhvi valimiskomisjoni aseesimees Piia Lipp.
Tavapärasemaks sedeli rikkumiseks on numbrikasti tõmmatud rist. Kohtla-Järvel pani üks venekeelne valija kirja, et tema arvates ei väärinud ükski kandidaat kohta volikogus.
Enim vaidlusi tekitab valimiskomisjonis numbrite õigekiri.
“Näiteks 7 ja 1. Eriti kui tehakse ühele alla kriipsuke, siis pole aru saada, kas see on ülespoole läinud ja see on hoopis seitse. Ja 3 ja 5, kas on neil saba või on katus peal või ei ole. Need on need numbrid, mis lähevad segamini. Või on siis käekiri nagu arstidel, et välja ei loe, mis seal kirjas on,” rääkis Lipp.
“Võib juhtuda nii, et inimene, kui kirjutab, siis mõtleb ümber. Alguses paneb numbri 3, siis parandab ja paneb 8. Sellisel juhul komisjon hääletab, kas on arusaadav või ei ole,” ütles Generalova.
Saaremaal leidus 14 600 hääletaja seas ka üks viisakas naerusuine sedelirikkuja.
Rikutud pabersedel. Autor/allikas: Margus Muld/ERR