Statistikaameti värsketele andmetel suurenes kasutusse lubatud uute kodude pindala selle aasta kolmandas kvartalis mullusega võrreldes 15 protsenti. Oluliselt optimistlikumaks on muutunud kinnisvaraarendajate edasised plaanid. Nimelt väljastati ehituslubasid 187 000 ruutmeetri elukondlike pindade ehituseks ehk 65 protsenti rohkem kui aasta aega tagasi.
«Ehitusturu oluline kiirenemine oli märgatav ka mitte-eluruumide ehituse puhul. Büroopindasid, ladusid ja teisi selliseid hooneid valmis kolmandas kvartalis pindala järgi arvestades 80 protsenti rohkem kui mullu. Uute ehituslubade arv kasvas põrandapindala põhjal samal ajal 60 protsenti,» rääkis Nestor.
Elukondliku kinnisvara senisest suuremas mahus rajamist toetab Nestori sõnul üllatavalt kõrge nõudlus. Näiteks on tänavu suurenenud Tallinnas korterite müük eelmise aastaga võrreldes 14 protsenti. «Suuresti on kinnisvaraturu aktiivsuse kasv seotud intressimääradega, mis on muutnud laenumaksed inimeste jaoks oluliselt taskukohasemaks, kui need olid eelmisel aastal. Kasvuteele pöördunud on ka kinnisvarahinnad, ent õnneks liiguvad need käsikäes keskmise palga suurenemisega,» ütles Nestor.
Tema sõnul saab suure tõenäosusega olukord kinnisvaraturul olema suhteliselt soodne ka 2026. aastal. «Intressimäärade edasisile langusele enam panustada ei tasu, ent küll paraneb inimeste ostujõud. Eriti märkimisväärne on tulumaksumuudatustega seotud netopalga tõus kõrgemapalgaliste seas, mis potentsiaalselt ka kinnisvaraturule suurimat mõju omab,» lisas Nestor.