Nii jäävad kahtlused, et kandidaate käiaksegi välja veesegamiseks või lihtsalt inimeste populariseerimiseks riigikogu valimiste kontekstis.
Ta ütleb, et sellel on tagajärjed: „Praegune üsna õhuke kaitsevall, mis on selle muutmiskorra vastu olnud, ühel hetkel ikkagi variseb ning põhiseaduse muutmine tuleb tõsiselt päevakorda.“
Hänni toob välja, et paradoksaalselt on Soomes kaasnenud otsevalimisega hoopis presidendivõimu nõrgenemine. Ta meenutab soomlaste hoiatust: „Viivitage presidendi otsevalimisega nii kaua kui saate. Sest siis, kui olete selle ära teinud, siis tagasiteed enam ei ole. Kui teete presidendivalimisest tsirkuse, kus loevad raha ja plakatid, peate olema valmis, et presidendiks saabki kloun.“
Saates veel:
-
Ühel korral on rahvas juba presidenti valida, aga siis anti ikka otsustusõigus parlamendile, kes plebistsiidi võitnud Arnold Rüütli asemel valis riigipeaks Lennart Meri. Kas Eesti alustaski teadliku rahva tahte vääramisega?
-
Kuidas jõuti „tagavaralangevarjuni“ ehk valimiskoguni? Muide, selleks on ka üllatavaid eeskujusid.
-
Miks on valimiskord disainitud nii, et presidendiks saab inimene, kes piisavalt vähe närvidele käib?
-
Kes ikkagi kujundab välispoliitikat? Kas president võib ajada mingit enda oma, mis välisministeeriumi omast erineb?
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (62)