Pikem tööelu tähendab paratamatult, et inimestel tuleb oma oskusi täiendada, karjäärisuunda muuta või uusi tööviise õppida, rõhutab Arenguseire Keskus uues lühiraportis „Pikenev tööelu ja elukestev õpe“.
Arenguseire Keskuse ekspert Eneli Kindsiko sõnul ei saa enam eeldada, et nooruses omandatud haridus katab kogu tööelu vajadused. „Ei saa enam paraku eeldada, et nooruses omandatud haridus kannab järgnevad 40–50 tööaastat. Samas kipub õppimine lõppema juba keskeas ning kogu Euroopa seisab täna silmitsi küsimusega, kuidas tagada vananevas ühiskonnas elukestev õpe kõrge eani,“ ütles Kindsiko.
Õppimine kipub lõppema keskeas
Kuigi Eesti täiskasvanute õppes osalemise määr on Euroopa Liidu keskmisest kõrgem, ei osale kõik elanikkonnarühmad täiendõppes võrdselt. „Täiskasvanuõppes osaleb meil küll 23% inimestest, kuid kõige aktiivsemad õppijad on 25–49-aastased kõrgharitud naised. Kõige vähem osalevad täiendõppes madalama haridustasemega täiskasvanud, vähenenud töövõimega inimesed ja vanemad mehed,“ selgitas Kindsiko.
Täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC andmetel on Eesti elanike oskuste tase kõrgeim 26–35-aastaste seas ning hakkab seejärel järk-järgult langema. Samuti väheneb pärast 55. eluaastat märgatavalt osalemine täiskasvanuõppes ning 55–64-aastastest osaleb täiendõppes vaid 10%.
Tööandja roll muutub olulisemaks
Arenguseire Keskuse hinnangul sõltub hilisemas tööeas õppimine eelkõige tööandja toest, sobivate õppimisvõimaluste olemasolust ning inimese enda motivatsioonist.
Ka Maailma Majandusfoorum prognoosib, et 2030. aastaks vananeb ligi 39% praeguste töötajate põhioskustest ning täiendkoolitust vajab 59 töötajat sajast.
Seetõttu vajab Eesti süsteemi, mis toetaks töötajate oskuste pidevat uuendamist kogu ligi 45 aasta pikkuse tööelu jooksul ning võimaldaks selle aja jooksul teha ka ümberõpet ja karjäärimuutusi.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada