AI suurfirmad eelistavad enne 2022. aastat ilmunud raamatuid, kuna need ei sisalda tehisintellekti loodud sisu. Vahendajad võimaldavad teha anonüümseid hulgitellimusi kuni miljoni köite ulatuses.

Teema tuli uuesti päevakorda, kui X-konto @HedgieMarkets 26. juulil selle kohta postitas. Postituses viidati raamatukaupleja ütlustele 404 Media-le ning avaldustele ettevõttelt ISBNdb, mis haldab suurt raamatute andmebaasi ja vahendab nüüd suuremahulisi ostutehinguid tehisintellektifirmadele.

2025. aasta juunis kohtuasjas „Bartz v. Anthropic“ otsustas Põhja-Kalifornia ringkonnakohtu kohtunik William Alsup, et seaduslikult ostetud trükitud raamatute digiteerimine ja sellest tulenevate digitaalkopiate kasutamine suurte keelemudelite koolitamiseks on õiguspärane. Kohtunik märkis, et protsess asendas trükitud eksemplarid digitaalsete versioonidega. Anthropic lahendas hiljem autoriõigustega seotud nõuded 1,5 miljardi dollari eest.

Projekt Panama

Anthropic vastu esitatud autoriõiguste kohtuasjaga seoses avalikustatud kohtudokumendid kirjeldasid üksikasjalikult projekti Panama, mis algas 2024. aasta alguses ja mille eesmärk oli sisemiste dokumentide järgi skaneerida ja hävitada kõik maailma raamatud.

Dokumendis lisati, et „me kasutame selle jaoks pehmet koodnime, sest me ei taha, et inimesed saaks teada, et me sellega tegeleme. See dokument on kättesaadav kõigile Anthropicu töötajatele, kuid te peaksite vältima sellest rääkimist avalikes kohtades ning asjaolu, et me sellega tegeleme, ei tohi jagada kellegagi väljaspool Anthropicut.“

Anthropic palkas raamatute hankimiseks Tom Turvey, Google Booksi endise partnerlussuhete juhi. Ettevõte ostis raamatuid kasutatud raamatumüüjatelt, sealhulgas Better World Booksilt ja World of Booksilt. Ühes müüja pakkumises viidati 500 000 kuni kahe miljoni raamatu digiteerimisele kuue kuu jooksul. Protsessis kasutati hüdraulilise jõuga töötavat lõikemasinat lehekülgede eemaldamiseks, millele järgnesid tööstuslikud skaneerimismasinad, mille järel füüsilised materjalid kõrvaldati või suunati ringlusse.

Põhjus peitub rahas

ISBNdb rõhutab, et LLM-eelse ajastu trükitud raamatud ei sisalda tehisintellekti poolt loodud sisu. Ettevõte vahendab tellimusi mahuga 1000 kuni miljon raamatut ning pakub konfidentsiaalsuslepinguid, et hiljem ostjat, müüjat ja raamatueksemplare keeruline taga ajada oleks.

Haruldaste ja erialaste raamatute hulgitellimustest on teatanud mitmed müüjad Hollandis, Saksamaal, Šveitsis, Hispaanias ja mujal. Hollandi firma De Vries & De Vries sai Singapurist pärit ettevõttelt tellimuse ligi 3 000 raamatule, teatas Fortune. Austraalia firmad on teatanud, et said Kanada ettevõttelt Zoom Books tellimusi omavahel mitteseotud vanadele raamatutele. Müüjad väitsid, et need ostud ei vastanud tüüpilistele kollektsionääride või edasimüüjate ostumustritele. Kuid paljudel müüjatel pole võimalik kindlaks teha, kas tellija on AI firma, kuna ostusid vahendavad kolmandad osapooled.

See nõudlus peegeldab laialdast huvi uute õppematerjalide järele, kuna tehisintellekti süsteemide arendajad on juba suure osa internetis kättesaadavatest keelematerjalidest ära kasutanud. Ettevõtted otsivad üha enam vanemaid, vähem digiteeritud ja internetis raskemini leitavaid tekste.

Raamatuid ostetakse, skaneeritakse ja hävitatakse, kuna see on kiirem ja odavam kui mittehävitavad meetodid. Põhjus peitub peamiselt autoriõigustes: nagu kohtunik Anthropicu kohtuasjas otsustas, ei ole füüsiliste raamatute skaneerimine ja hävitamine autoriõiguse rikkumine, kuna digitaalne versioon asendab füüsilise. Sellist protsessi nähti pigem transformatsiooni kui dubleerimisena, mistõttu ei riku see autoriõiguse seadust. Seega ei pea AI firmad autoritele maksma ja raamatute hävitamine on mugav seaduslünk.

Raamatute hävitamise teine põhjus peitub samuti rahas. Tom Harvey rääkis kohtus, et firma palkas mitu erinevat skaneerimisele spetsialiseerunud firmat. Üks neist, Datamation Information Services, pakub nii destruktiivseid kui raamatuid säilitavaid meetodeid. Esimene on lihtsalt odavam.

Kasutatud raamatute müüjad on meediaga rääkides väljendanud muret selle üle, et haruldased väljaanded, millest on säilinud vaid piiratud arv eksemplare, kõrvaldatakse ringlusest. Samuti tuntakse muret, mis nendest tekstidest lõpuks saab. Teatavasti ei ole juturobotid ega AI suurfirmad informatsiooniga kõige usaldusväärsemad. Kas tekstid säilitatakse originaalsisuna või kas tekstid juturobotite süsteemides muutuma hakkavad, ei ole võimalik ette teada.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (2)