Eesti suursaadik Lätis Eerik Marmei ütles intervjuus Postimehele, et Läti-Valgevene piiri ebaseadusliku ületamise katsete arv läheneb tänavu rekordilisele ning tema sõnul pole märke sellest, et surve Eestile lähinädalatel nõrgeneks. Sellest kirjutab BNS.
Marmei märkis, et tänavu on Läti registreerinud juba 9000 piiri ebaseadusliku ületamise katset. Kui võrrelda neid andmeid 2023. aastaga, mis peaaegu 14 tuhande katsega on seni rekordiline, võib prognoosida, et käesoleval aastal püstitatakse uus rekord.
„Lätlased ise ütlevad, et näevad selgelt surve tugevnemist juuri viimastel kuudel, umbes alates juunist. Seetõttu on väga tõenäoline, et 2023. aasta näitaja — 13 863 — sel aastal kindlasti ületatakse,“ ütles Marmei.
Piirikriis Lätis, Leedus ja Poolas jätkub alates 2021. aastast, kui Valgevene võimud hakkasid üle piiri suunama Lähis-Ida ja Aafrika riikide migrante. Tänavu on põhiroog suunatud Läti poole.
Samuti on suurenenud inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamisega seotud isikute tabamiste arv. Marmei sõnul oli juuni lõpuks algatatud 89 kriminaalasja, mille figurantide hulgas on ka Eesti kodanikke.
„Viimane tõsine juhtum Eesti kodaniku osalusel leidis aset 24. juunil: ta üritas väikebussiga Citroën toimetada Lätti ebaseaduslikult 21 inimest. Neil puudusid igasugused dokumendid ja nad olid varem ebaseaduslikult ületanud Valgevene-Läti piiri,“ ütles Marmei.
Marmei sõnul valitseb Lätis migratsioonikriisi küsimuses täielik poliitiline konsensus. Valitsus pikendas erakorralist seisukorda piiril aasta lõpuni, mis võimaldab kaasata valvesse politseid ja armeed. Siseminister Jānis Dombrava nimetas idapiiri tugevdamist oma prioriteediks. Teravnenud olukord on aga sundinud Läti piirivalvet töötama oma võimete piiril.
„Piirivalve kogeb tohutut survet. On ilmne, et vaja on rohkem ressursse, see aga omakorda tekitab lisakoormust riigieelarvele,“ ütles Marmei. Tema sõnul on Läti juba ehitanud umbes 145 kilomeetrit piiritara ja nüüd varustatakse piiri elektrooniliste vaatlusvahenditega.
Surve lähinädalatel säilib
Marmei hinnangul on Läti ühiskond migratsioonisurvega harjunud ja sellealased uudised on saanud igapäevaeluks. „Kuid muidugi tekitab see ühiskonnas siiski muret. Samas ma ei ütleks, et ärevus on jõudnud sellisele tasemele, mis ei lase kellelgi magada, sest piir on kontrolli all. Ulatuslikku survet, mis võiks oluliselt mõjutada stabiilsust ühiskonnas, ei ole täheldada,“ ütles Marmei.
Ta lisas: „See on eesmärgipärane tegevus Valgevene ja Venemaa poolt, mille eesmärk on tekitada pingeid Läti ühiskonnas. Selline juhitud ebaseaduslik migratsioon on hea tööriist, mida võib nimetada ka hübriidohuks. Kuid ühiskonnas mõistetakse seda väga selgelt ja võetakse tarvitusele vastavad meetmed,“ ütles suursaadik.
Marmei hinnangul tuleb arvestada, et kuni migratsioonisurve jätkub, ja eriti lähikuudel, mil sellele aitab kaasa ilm, kasvab ka surve Eestile.
„Mõte on selles, et selle protsessi korraldajad mõistaksid, et läbi Eesti edasi pääseda ei ole võimalik, et siin rikkujad tabatakse ja saadetakse tagasi. Kuid lähinädalatel võib eeldada, et surve pigem tugevneb. Ma tõesti ei näe, kuidas see võiks lähinädalatel või -kuudel nõrgeneda,“ võttis suursaadik Marmei kokku.