Bloomberg kirjutab, et Euroopa Liit on juba kuid surunud G7 liitlasi ühiselt tegutsema, et kasutada külmutatud Venemaa keskpanga varasid tagatisena kuni 140 miljardi euro suuruse Ukraina abilaenu saamiseks. Kuid nüüd, kui plaani üksikasju on hakatud Brüsselis vormistama, on USA ootamatult sammule pidurit tõmmanud.

Väidetavalt põhjendasid Ameerika esindajad oma vastumeelsust turustabiilsuse riskidega. Mõned allikad räägivad ka sellest, et Washington ei soovinud end lihtsalt liiga vara siduda ning pigem jäeti uks edasisteks läbirääkimisteks lahti.

See samm on Euroopa jaoks tagasilöök. Euroopa Komisjon töötab küll mehhanismi kallal, kuid enne kui Euroopa Liidu juhid plaani ametlikult heaks kiidavad – võimalik, et juba sel nädalal Brüsselis –, ei avalikustata detaile.

USA jahedus langeb kokku Valge Maja uuendatud katsetega Ukraina sõjale poliitiline lahendus leida. USA President Donald Trump võttis eelmisel nädalal Washingtonis vastu Ukraina riigipea Volodõmõr Zelenskõi ning teatas, et kavatseb peatselt kohtuda Vladimir Putiniga Budapestis pärast telefonivestlust temaga.

USA rahandusminister Scott Bessent on varem öelnud, et Ameerika ei välista umbes 5 miljardi dollari ulatuses külmutatud Vene varade kasutamist, kuid otsust veel pole tehtud: „Oleme andnud loa need arestida, aga mitte otsustanud, et seda ka teeme,“ sõnas ta septembris.

Eurooplased tunnevad seevastu frustratsiooni. Brüsselis peetakse Washingtoni kõhklust märgiks, mis võib tugevdada kahtlejaid Euroopa Liidus, eelkõige Belgias, kus asub enamik, ligi 280 miljardi euro väärtuses külmutatud Vene keskpanga varasid. Belgia on hoiatanud, et varade laiem kasutus võib tuua kaasa kohtuvaidlusi, raputada finantssüsteemi usaldusväärsust ja isegi nõrgestada eurot.

Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde toetas ideed kasutada külmutatud Vene varasid laenude tagatisena, kuid rõhutas, et seda tuleks teha ühiselt kõigi riikidega, kes neid hoiavad. Ühtne tegutsemine aitaks tema sõnul säilitada usaldust ja vältida tururiske.

Euroopa Liit soovib praegu leida seaduslikult turvalise viisi, kuidas varadest saadavat intressitulu kaugemale viia – näiteks laenude tagatisena. See on aga keeruline õiguslik konstruktsioon, mis peab vältima otsest konfiskeerimist ja võib seetõttu kutsuda esile Moskva vastusamme kohtutes.

G7 riikidest toetavad plaani Ühendkuningriik ja Kanada. Jaapan jagab pigem USA ettevaatlikku joont.

Euroopa ametnikud nendivad, et USA eemalejäämine on poliitiliselt kahetsusväärne ning mitte niivõrd rahalise mahu, vaid sümboolse toetuse mõttes. Washingtoni toetus oleks saatnud maailmale tugeva signaali, et lääneriigid seisavad Ukraina rahastamise küsimuses ühiselt.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada

Kommenteeri
Loe kommentaare (49)