Laupäeval, 1. augustil andis Läti politsei tagaotsitava Valga-Valka piiril üle Eesti politseile, kust Tartu patrullpolitseinikud võtsid Vesterineni vastu ning viisid ta Tallinna vanglasse.
Esmaspäeval, 3. augustil kell 13 toimunud kohtuistungil otsustas kohus võtta Vesterineni kriminaalmenetluse ajaks vahi alla, sest on oht, et ta võib menetlusest kõrvale hoidmiseks uuesti põgeneda.
Kriminaalasi, kus mees kahtlusalune on, on seotud ettevõtte ArmyLaw OÜ tegevusega. Kahtlustuse kohaselt pakkus ettevõte tasulist õigusabiteenust, mille eesmärk oli aidata kutsealustel ebaseaduslikult vabaneda ajateenistuskohustusest. Pärast korduvaid kohtuistungitele ilmumata jätmisi kuulutati Vesterinen esmalt Eestis ja seejärel rahvusvaheliselt tagaotsitavaks. Mees õnnestus kinni pidada, kui ta lahkus Venemaalt ja sisenes Euroopa Liidu territooriumile.
Prokurör Kristel Pihlakas ütles, et praegune juhtum näitab, et rahvusvaheline tagaotsimine ja õiguskaitseasutuste koostöö kannavad vilja ka siis, kui inimese tabamine võtab aega.
„Andrei Vesterineni kuulutas Harju maakohus tagaotsitavaks 4. septembril 2025 ning kohtumenetluse tagamiseks anti tema kohta välja vahistamismäärus. Täna toimus kohtus tema küsitlemine ning kohus jättis vahistamismääruse muutmata. Andrei Vesterinen jäi kohtumenetluse tagamiseks vahi alla,“ lisas prokurör.
Milles süüdistus seisneb?
Vesterinen, Janika Butkevitšus ja Armylaw OÜ on saanud süüdistuse kelmuses, haldusorganitele valeandmete esitamises, dokumendi võltsimises ja võltsitud dokumendi kasutamises.
Süüdistuse kohaselt pakkusid Vesterinen ja kaassüüdistatav Butkevitšus õigusabiteenust, tänu millele oli inimestel võimalik vabaneda kaitseväekohustusest. Nad lubasid klientidele, et nende tegevus on seaduslik, ja ajateenistusest kõrvale hoida soovivad isikud sõlmisid süüdistatavate ettevõtte Armylaw OÜ-ga lepingu ning maksid neile.
Ent süüdistuse kohaselt ei olnud Andrei Vesterineni ja Janika Butkevitšuse õigusteenus mõeldud sisulise õigusvaidluse pidamiseks. See oli loodud klientide kaitseväekohustusest kõrvale hoidmiseks, mis muu hulgas sisaldas haldusorganile valeandmete esitamist. Õigusteenuse tegelikust sisust said kannatanud teada alles pärast lepingu sõlmimist ja teenuse eest tasumist.
Ajateenistusest kõrvalehoidjad on kriminaalasjas nüüd kannatanutena arvel. Delfi on varem kirjutanud, et tarbijakaitse on käskinud Vesterinenil raha klientidele tagasi maksta.