Soome parlamendi fraktsioonide esimehed pidasid valitsuse tulevikuaruannet suureks saavutuseks, kuid parlamendi liikmed ei tundnud selle vastu erilist huvi, kui täna parlamendi täiskogu istungil aruande üle arutati. Kohal oli vaid käputäis saadikuid.
Dokument on oma olemuselt sünge. Selle kõige süngemad stsenaariumid maalisid isegi pildi Soome iseseisvuse kadumisest, vahendab Iltalehti.
Fraktsioonide sõnavõttudes rõhutati iga parlamendirühma poliitilisi prioriteete.
Valitseva partei põlissoomlaste liige ja tulevikukomisjoni liige Kaisa Garedew rõhutas parlamendirühma sõnavõtus, et 2000. aastate alguse rahulikud aastad on möödas ja maailm muutub enneolematu kiirusega.
Garedewi sõnul tunnistavad põlissoomlased, et Soome ees seisvad väljakutsed järgmistel aastakümnetel on tohutud. Ta loetles väljakutsetena geopoliitilise ebastabiilsuse, langeva sündimuse, kontrollimatu migratsiooni, riigieelarve jätkusuutlikkuse ja haridustulemuste kokkuvarisemise.
Aruande kohaselt on Soome madal sündimus üks suurimaid väljakutseid, millega Soome tulevik silmitsi seisab. Garedewi sõnul on põlissoomlaste poliitika aga selge: migratsioon ei saa ega tohiks asendada vananevat elanikkonda.
Lisaks ei otsi Soomes eriti tööd paremini haritud asjatundjad. Arengumaadest pärit madala tootlikkusega migratsiooniga on riigieelarve tugevdamine ja oskuste parandamine võimatu, ütles ta.
Garedewi sõnul tuleks rahvastiku vanuselise struktuuri muutusele reageerida tehnoloogia parema rakendamise, peresõbraliku poliitika ning tulevikuusu ja lootuse loomisega, mis tooks kaasa sündimuse kasvu.
Soome vasakpartei fraktsiooni esindaja Anna Kontula kritiseeris tulevikuaruande 1. osa selle eest, et see väldib keerulisi küsimusi ja ei anna otsustajatele vajalikku infobaasi või üldpilti.
Kontula sõnul peaks tulevikuaruanne oma lubaduse täitmiseks sisaldama vähemalt kolme asja.
Esiteks peaks see eristama tõenäolist ja võimalikku. Näiteks teame, et aastaks 2045 on Soome keskmine temperatuur peaaegu kindlasti mitu kraadi tõusnud, ilm on muutunud äärmuslikumaks ja veemajandus on hoopis teistsugune kui praegu. Paljud võimuvormid on nihkunud või muutunud, ütles Kontula.
Samuti teame, et see toob kaasa olulisi muutusi näiteks põllumajanduses, linnakeskkonnas, kindlustusturgudel ja tervishoiuteenustes. Arvestades teadaolevat, on kummaline, et meie valmisolekupoliitika läheneb neile väljakutsetele peaaegu flegmaatiliselt, kuigi oluliselt vähem tõenäoliste sõjaliste ohtude vastu valmistume aktiivselt, jätkas Kontula.
Tulevikuaruande esitas peaminister Petteri Orpo. Oma sissejuhatavas kõnes rõhutas ta, et aruanne koostati ametialase tööna mitmes ministeeriumis ilma poliitilise suunamiseta.
Loe lisaks
Discover more from eestinen
Subscribe to get the latest posts sent to your email.