Kliimaministeerium soovib, et Aidu karjääri rajatav lõhkeainetehas ei ohustaks põhjavett ega takistaks looduse taastumist endisel kaevandusalal. Kaitseministeerium lubab, et kaitsetööstuspark loodusele kahju ei tekita.
Kaitseministeeriumi plaani järgi rajatakse Ida-Virumaale kaks kaitsetööstusparki. Esimene neist Põhja-Kiviõlisse, kus riiklik eriplaneering on juba kehtestatud ja sobiv ettevõtegi välja valitud. Teine kaitsetööstuspark peaks tulema Aidu piirkonda vana põlevkivikarjääri alale, kus kaevandamine lõpetati pea 15 aastat tagasi.
Kaitseministeerium pidas endist tööstusala kaitsetööstuspargi rajamiseks väga sobivaks ja suuri keskkonnamuresid poleks pidanud tekkima. Seda kinnitas ka kaitseministeeriumi tellitud keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruanne.
Samal ajal avalikustati Aidu karjääri veekogude seisundit käsitlenud uuring, mis näitas, et seal on 15 aastaga välja kujunenud elujõuline ökosüsteem. Aidu karjääri veekogudesse on isegi elama asunud looduskaitsealane kalaliik võldas, mis näitab, et tegemist on väga puhta veega.
Kliimaministeerium soovib, et kaitseministeerium arvestaks värske uuringu tulemusi ning lõhkeainetööstus ei muudaks Aidu veekogude seisundit praegusest halvemaks.
“Meie uuringud näitavad, et kogu see elustik, mis Aidu karjääri veekogudes on, taastub. Nüüd, kui tuleb näiteks lõhkeainete tootmise tehas, ei taha me, et need ained jõuaksid sealt Aidu karjääri veekogusse, mis jälle selle olukorra taandaks,” ütles kliimaministeeriumi veeosakonna projektijuht Siret Valge.
“Aidu karjääris on ka tegelikult kaitsmata põhjaveekiht. Reostus võib väga kergesti levida põhjavette ning sealt on seda väga raske eemaldada,” lisas Valge.
Murekohaks on ka Purtse jõgi , mille puhastamiseks põlevkivitööstuse jääkreostusest on aastate jooksul kulutatud palju jõudu ja vahendeid.
“Vesi, mis tuleb sealt lõhkeainetetööstuse tehasest, peaks vastama kvaliteedile, et see ei rikuks Purtse jõe valglat,” ütles Valge.
Kaitseministeerium möönab, et Aidu karjääri veekogude uuring tuli neile uudisena, kuid nad kavatsevad kliimaministeeriumi märkusi ja ettepanekuid arvestada.
“Neil nädalatel vaatavad meie eksperdid täpsemalt üle kliimaministeeriumi seisukohad ja nende osundatud uuringu. Vastavalt sellele kohendame meie oma KSH (keskkonnamõju strateegiline hindamine) materjale. Põhimõte on ju selline, et meie tööstuspargi tegevuse tulemusena ei tohi kahjustada kuidagi ei pinnavett ega ka põhjavett. Sellest põhimõttest me peame lähtuma ja lähtume ka,” ütles kaitseministeeriumi kaitsetööstuse arendamise erinõunik Indrek Sirp.
Nii kliimaministeerium kui ka kaitseministeerium kinnitavad, et kuigi kaitsetööstuspargi rajajad peavad arvestama varasemast mahukamate keskkonnatingimustega, ei peaks uued andmed Aidu karjääri veekogude keskkonnaseisundist lõhkeainetehase rajamise ajakava muutma.
Ees seisab veel keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruande avalik arutelu.
Planeering on kavas kehtestada sügisel.