17-aastased eestlased läbisid 2000 meetri pikkuse distantsi ajaga 6.18,60, edestades ülimalt tasavägises finaalsõidus Suurbritanniat vaid 0,63 sekundiga.
Pronksi teeninud individuaalsete neutraalsete sportlaste (AIN) paatkond sai kirja aja 6.19,57 ehk kaotas eestlastele umbes sekundiga. Esimesena jäi medalita Türgi (6.20,24), viienda koha sai Sloveenia (6.25,13) ning kuuendana lõpetas Uus-Meremaa (6.26,43).
Eestlaste võiduaeg jäi seejuures noorte maailma tippajast kõigest 0,41 sekundi kaugusele, teatab Eesti Sõudeliit.
Saavutus on Eesti sõudmise jaoks märgiline, sest viimati võitsid eestlased U19 MMil kuldmedali 20 aastat tagasi, kui 2006. aastal tulid paarisaerulisel kahepaadil maailmameistriteks Kaisa Pajusalu ja Jevgenia Rõndina.
Hansen ja Kubja jõudsid Plovdivis kullani äärmiselt tihedas konkurentsis: paadiklassis oli stardis koguni 33 paatkonda ning treener Matti Killingu sõnul nõudis kogu võistlus eestlastelt maksimaalset õnnestumist.
„Terve võistlus oli üks paras katsumus. Kõigepealt neile harjumatu temperatuur, sest kõige kuumematel päevadel oli siin 38 kraadi. Seega ilm oli esimene vastane. Aga kõik sõidud olid ka väga karmid. Esimeses sõidus tegime päeva kolmanda aja, aga isegi siis ei teadnud, kas 33 paadi konkurentsis 24 parema hulka pääseme. Järgmises sõidus näitasid poisid päeva teist aega,“ rääkis Killing Sõudeliidu vahendusel.
Treeneri sõnul sattusid eestlased kogu võistluse jooksul väga tugevatesse sõitudesse.
„Ühes sõidus olid koos Euroopa meister ja pronks ning keegi pidi välja jääma. Euroopa meister Itaalia näiteks edasi ei saanud. Kõik sõidud olid karmid ja poisid kallutasid need enda kasuks. Nad tegid selle väga vingelt ära,“ sõnas Killing.
Finaali eel oli Killingu hinnangul üheks võtmeküsimuseks distantsi esimene 500 meetrit. Varasemates sõitudes olid eestlased kiirematele paatkondadele selles lõigus tavaliselt kaks kuni kaks ja pool sekundit kaotanud.
„Finaalis kaotasime esimese 500 meetriga kiireimale ainult 1,2 sekundit. See oligi võtmeküsimus. Vahed olid väga väikesed ja viimane 500 meetrit on kogu võistluse jooksul olnud meie tugev osa. Poisid pidasid väga vingelt vastu,“ rääkis Killing.
Treener tõi eraldi esile värskete maailmameistrite töövõime.
„Poisid on kõvad tööloomad. See näitab ka seda, et sa ei pea olema mingisugune hiiglane. Võid konkurentidele füüsiliselt vaadates justkui alt üles vaadata, aga täna vaatasid konkurendid vastupidi meie lühemaid mehi nii-öelda alt üles,“ ütles Killing, märkides, et tegemist on omaaegsete sõudeässade, tema enda käe all Barcelona OMil neljandaks platseerunud Roman Lutoškini ja Priit Tasase mõõtu ehk mitte väga suurte sõudjatega.
Hansen: viimased 200 meetrit tuli kõik välja panna
Endrik Hansen tunnistas pärast finaali, et sõit oli raske, kuid otsustavaks sai eestlaste tugev lõpp.
„Sõit oli raske, aga lõpuspurt oli see, mis päästis. Juba 500 meetri peal vaatasime, et on täitsa tehtav ja kilomeetri peal oli tunne, et oleme suures mängus. Viimased 200 meetrit tuli lihtsalt kõik välja panna,“ võttis Hansen finaali kokku.
MM-i eel oli paatkond seadnud peamiseks eesmärgiks finaali jõudmise.
„Eesmärk oli finaal. Medal oli selles mõttes pigem boonus,“ sõnas kalevlane Hansen, kelle hinnangul said otsustavas sõidus kõik õnnestumised kokku.
Hansen tõi eraldi välja ka inimesed, kes on tema arengusse panustanud.
„Kõigepealt tahan tänada oma vanemaid, kes on mind kogu aeg toetanud ja elasid ka siin meile kaasa. Samuti Matti ja Fred Killingut ning kindlasti Allar Rajat,“ ütles Hansen.
Allar Raja nõuannetest tõstis ta esile just võistlusteks valmistumise vaimset poolt.
„Allar on palju rääkinud sellest, kuidas võistlusteks ette valmistuda ja kuidas võistlusolukorras käituda. See emotsionaalne ja vaimne pool on väga oluline,“ sõnas Hansen.
Nii Hansen kui Kubja saavad ka järgmisel aastal veel U19 vanuseklassis võistelda. Küsimusele, kas nüüd tuleb proovida maailmameistritiitlit korrata, vastas Hansen: „Eks läheme sama hooga edasi. Eks ikka.“
Kubja: viimasel 250 meetril tuli energia tagasi
Tartlase Riko Raimond Kubja sõnul tuli finaalis kannatada sisuliselt esimestest meetritest alates.
„Sõit oli juba algusest ränkraske: lihtsalt kannatasime ja kannatasime. Viimasel 250 meetril tuli kogu energia kuidagi ringiga tagasi ja sain kõik, mis veel sees oli, välja panna,“ kirjeldas Kubja otsustavaid hetki.
Veel mõni kuu tagasi ei osanud noormees enda sõnul sellisest tulemusest unistadagi.
„Paar kuud tagasi poleks ma isegi uskunud, et ma MMile lähen. Aga mida lähemale me jõudsime, seda rohkem hakkasime unistama ja tekkis tunne, et kõik on võimalik,“ rääkis Kubja.
Sõudmise juurde jõudis Kubja tänu oma kehalise kasvatuse õpetajale Reigo Pihlakule.
„Minu ainuke treener on olnud Reigo. Olin Tamme koolis tavaline poiss, kes mängis jalgpalli, ja Reigo oli minu kehalise kasvatuse õpetaja. Tema käe all jõudsin kuidagi sõudmise juurde ja siis kõik algas,“ meenutas maailmameister.
Kubja tänas oma lähedasi ja kõiki, kes on tema sportlasteele kaasa aidanud. „Tänan kõiki – peret, sugulasi ja sõpru. Sõbrad on mulle väga suureks toeks olnud,“ ütles ta.
Eraldi tõi Kubja välja ka Tanel Kliimani, kes on teda toetanud ning aidanud, muu hulgas paadi soetamisega.
Järgmisele hooajale vaadates loodab Kubja, et saab Hanseniga jätkata. „Arvan, et siit läheme ikka täiega edasi,“ sõnas ta.
Noormeeste hooaeg MMiga veel ei lõpe, sest ees ootavad Eesti noorte meistrivõistlused ning septembris noorte Baltic Cup kodusel Aidu sõudekanalil.
MM-tiitlil on eriline isiklik mõõde ka Killingu jaoks. „Minul läks 55 aastat, et hõbemedalite kõrvale ka lõpuks kuld saada, sest esimene hõbemedal tuli 1971. aastal Bledis noorte MMil, kui sellega said hakkama hilisem olümpiapronks Raul Arnemann ja Harri Hiiesalu roolijata kahepaadil,“ sõnas treener.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?SaadaKommenteeriLoe kommentaare (7)