Venemaa on vasakpoolsuse toetamise sildi all loonud võrgustiku, mis koondab välismaiseid sotsialistlikke ja globaliseerumisvastaseid rühmitusi.
Kõik algab sageli pealtnäha süütutest üritustest, talgutest ja aruteluklubidest, mis paisuvad tänavaprotestideks, desinformatsiooni– ja sabotaažioperatsioonideks Läänes ning päädivad värbamisega Venemaa sõjaväkke.
Väljaanne The Insider on tuvastanud mitu Briti ja USA kodanikku, kes läksid kommunistide ja äärmusvasakpoolsete abiga Venemaa poolele sõdima.
Selle aasta aprilli lõpus toimus Moskva ametiühingute majas rahvusvahelise sotsialistliku võrgustiku Sovintern asutamiskoosolek. Ürituse korraldas partei spravedlivaja rossija (õiglane Venemaa). Sovinterni nimi viitab kominternile – nõukogudeaegsele kommunistlikule internatsionaalile, mille kaudu Moskva suunas välismaiseid kommunistlikke parteisid oma eesmärke täitma, ja laiendas nii enda mõjuvõimu.
Kreml ei varjanud oma poolehoidu: ürituse avas Vladimir Putin isiklikult tervituskõnega. Sovinterni avalik eesmärk oli toota võimalikult palju infosisu. Igalt osalejalt oodati kodumaal ühtsete narratiivide levitamist, et õhutada uusi toetajaid oma riigi valitsust diskrediteerima.
Nagu komintern omal ajal, toimib ka uus organisatsioon Venemaa eriteenistuste kattevarjuna välismaal. Mitmed selle liikmed tegelevad otseselt välismaalaste värbamisega Ukraina sõtta.
Üks selline näide on Ameerika kommunistlik partei (ACP). Partei asutasid alles 21. juulil 2024 kaks russofiilset marksisti-leninisti: Adam Tahir (pseudonüümiga Haz Al-Din ehk Infrared) ja Jackson Hinkle. Vasakpoolne identiteet ei takista neil imetlemast fašistlikku ideoloogi Aleksandr Duginit ega natsisümpatiseerijat Martin Heideggeri.
Igalt osalejalt oodati kodumaal ühtsete narratiivide levitamist, et õhutada uusi toetajaid oma riigi valitsust diskrediteerima.
Ajalooliselt on USA kommuniste esindanud USA kommunistlik partei (CPUSA), mille juhtkond tegi kunagi tihedat koostööd Nõukogude luurega. Uue ACP asutajad kuulusid varem hääbuvasse CPUSA-sse ning on seni loonud väikseid ühendusi üle USA ja ühe haru Kanadas. Partei ametlik tegevus piirdub koristustalgute, vaeste abistamise ning stalinismi ja Hiina sotsialismi ülistavate meeleavaldustega. Partei toetab ka Hamasi ja Hizbollah’d ning mitu selle liiget võitleb juba Ukraina vastu Venemaa poolel.
Suurbritannias tegutseb samal maastikul Suurbritannia töölispartei ja sellega seotud liikumine No2NATO. Partei eesotsas on 71-aastane George Galloway, kes on Vene propagandakanalite püsikülaline. Juhtkonna otsesele desinformatsioonitööle lisaks otsivad parteilased riigist ka tulevasi palgasõdureid.
Poliitilisest tegevusest värbamiseni
Kuni Ukraina täieulatusliku sõja alguseni kasutas Venemaa agitaatorite ja võitlejate värbamiseks kultuurikeskuste ning agentide võrgustikku. The Insider on varem kirjeldanud selle süsteemi toimimist Venemaa globaliseerumisvastase liikumise presidendi Aleksandr Ionovi näitel.
Pärast täieulatusliku sõja puhkemist suleti enamik selliseid organisatsioone Läänes või nende töötajad saadeti riigist välja. See muutis poollegaalsed ja seni marginaalsed sotsialistlikud ning äärmusvasakpoolsed rühmitused Kremli jaoks erakordselt väärtuslikuks.
Kolm etappi
Sotsialistliku võrgustikuga seotud Lääne ultravasakpoolsete aktivistide teekond rindele jaguneb tavaliselt kolme etappi.
Esimene etapp algab pealtnäha süütute huviringide ja poliitklubidega. Korraldatakse koristustalguid, jagatakse kodututele toitu, korrastatakse haljasalasid ja tehakse heategevust vaesemates või vähemuste piirkondades. See tekitab kogukonnatunde ja mulje reaalsest abist. Osalejad saavad uusi tutvusi ja sageli ka tuge.
Näiteks korraldasid ACP Kanada haru esindajad Torontos tänavu 7. mail loodusmatka, kus tervisliku eluviisi sildi all edendati „revolutsioonilist teadvust“. Sama aasta mälestuspäeval, 25. mail, korraldasid ACP Michigani ja Illinoisi osakonnad koristustalguid, millele järgnes grillimine ja relvakoolitus. Osalejad kandsid ACP sümboolikat ning Z-tähega püha Jüri (Georgi) linte.
Teises etapis tegevus radikaliseerub. Minnakse tänavale meeleavaldustele, kus protestitakse NATO vastu ning avaldatakse toetust Kremlile, Iraanile ja Palestiina iseseisvusele. Ukrainat kujutatakse seal rutiinselt „natsismi koldena“ ning NATO-t Hitleri imperialismi mantlipärijana.
Selle aasta teisel mail toimusid Londonis, Berliinis, Edinburghis, Lissabonis, Dublinis, Dakaris ja Pretorias Ukraina saatkondade ees Venemaa-meelsed meeleavaldused, et mälestada 2014. aasta Odessa kokkupõrgetes hukkunuid. Vene propaganda on kasutanud Odessa sündmusi pikka aega, et tembeldada Ukrainat „fašistlikuks“. Londoni aktsiooni vedasid kohalikud Suurbritannia töölispartei liikmed Jesse Vinny, Chris Williamson ja Hoz Shafiey. Protestijad mõistsid hukka väidetava natsismi Ukrainas ning lehvitasid Venemaa, Donetski „rahvavabariigi“ ja Novorossija lippe. Samad avaldasid aktivistid Briti kaitseministeeriumi ees meelt Storm Shadow rakettide Kiievisse tarnimise vastu.
Kolmandas etapis pakutakse kõige aktiivsematele võitlejatele juba võimalust minna otse rindele.
Kuidas see alguse sai?
Kreml on analoogseid skeeme kasutanud varemgi. 2014. aastal loodi liikumine Interbrigaadid (Interbrigadõ), mis tugines imperialismimeelsete natsionaalbolševistliku partei ja Drugaja Rossija (Teine Venemaa) endistele liikmetele.
Liikumine ei varjanud soovi osaleda Ida-Ukraina lahingutes. Üks selle juhte oli kirjanik Zahhar Prilepin, kes on praegu täieulatusliku sõja üks tuntuimaid eestkõnelejaid. Interbrigaadid värbasid ka välismaalasi – näiteks ameeriklane Russell Bentley liitus 2015. aasta septembris separatistide pataljoniga Vostok.
Teine võtmeisik oli inglane Benjamin Stimson, kes mängib värbamises olulist rolli tänini. Sõtta meelitas ta sõber Ayo Benes – Vene-Uganda päritolu Läti natsionaalbolševik, kes osales juba 2014. aastal Krimmi okupeerimisel, kus pälvis hüüdnime „Must Lenin“. Stimson saabus Debaltsevesse 2015. aastal ja liitus brigaadi Pjatnaška 4. kompaniiga. Suurbritanniasse naastes võeti ta lennujaamas vahi alla ning mõisteti palgasõdurina kuueks aastaks ja neljaks kuuks vangi.
Stimsoni tagasitulek ja uued palgasõdurid
2024. aasta veebruaris naasis Stimson Venemaale, sai seal varjupaiga ning suundus taas sõtta. Tänavu märtsis sai ta riigiduuma saadiku Maria Butina abiga Venemaa kodakondsuse ja liitus võimuparteiga ühtne Venemaa.
Butina, kes kukkus mõjuagendina läbi enne 2016. aasta USA presidendivalimisi, läbis sarnase teekonna: kandis USA-s vanglakaristust, naasis Venemaale, astus ühtsesse Venemaasse ja hakkas tegelema ideoloogiliselt meelestatud välismaalaste värbamisega. Stimsoni ülesandeks sai ingliskeelsete palgasõdurite leidmine ja koolitamine.
Stimsoni kanalid illustreerivad värbamisahelat ilmekalt: esmalt liitutakse kodumaal sotsialistliku ühendusega ning osaletakse meeleavaldustel ja streikidel. Kui inimene on juba Vene propaganda mõju alla sattunud, ollakse valmis minema rindele või panustama sabotaaži Läänes.
Hea näide on Stimsoni mõjualune Aiden Minnis, kes tegi oma toetajatele avaliku üleskutse leida Kiievit varustavad laskemoonaload ja -tehased ning need „iga hinna eest peatada“. Sabotaažiaktid ongi muutunud Ühendkuningriigis ja Euroopas reaalseks ohuks.
Sabotaažiaktid ongi muutunud Ühendkuningriigis ja Euroopas reaalseks ohuks.
Selle aasta aprillis läks sõtta Yorkshire’ist pärit kalur Bradley Townsend, kel puudus varasem sõjaväekogemus. Moskvas võtsid teda vastu Stimson ja Minnis, kes tegid uustulnukast „eeskuju“ teistele potentsiaalsetele palgasõduritele. Townsend andis enne rindel hukkumist intervjuusid Stimsoni YouTube’i kanalile ja Briti propagandistile Mike „Foreign Agent Intel“ Jonesile.
Austraallane Darryl Fladung (endine supermarketi turvamees) saabus Moskvasse eelmisel kevadel. Ehkki ta vigastas õppustel põlve ja kõõluseid, viidi ta pärast ravitsemist rindele.
Seth Albert Noon (USA ACP liige) sõdib Venemaa 24. motoriseeritud laskurbrigaadis. Ta on osalenud lahingutes Bahmutis ja Hersonis. Michael Gloss (CIA kõrge ametniku poeg) jõudis rindele sarnast teed pidi ning hukkus Ukrainas 2024. aastal 21-aastaselt.
Värbamine jätkub
Tänavu aprilli lõpus saabus Venemaale ka näiteks professionaalne kopteripiloot Kanadast Ryan Gallant.
Veel üks juhtum puudutab 17-aastast Kanada kadetti Kalen Pavani, kes värvati 2024. aastal. Kuna Pavan oli alaealine, suunas FSB ta hoopis luureülesandega Euroopa Liitu (Taani ja Poolasse), kus ta tabati ja süüdi mõisteti.
Pavani juhtum on siiski erand. Enamik rindele läinutest koju tagasi ei jõua – nad hukkuvad rindel või ootab neid kodumaal vangistus. Ellujäänutest saavad aga uute värbajate kolleegid.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?SaadaKommenteeriLoe kommentaare (9)