Kõik, mida õigeks peetakse, võibki õige olla, kuid võib ka mitte.
Rühm Hollandi teadlasi seab nüüd kahtluse alla laialt levinud õigekspidamise, et ühismeedia kahjustab inimeste heaolu.
Huvide konflikti ehk ühismeedia valdkonnaga liiga lähedalt seotud olemist autorid ei deklareeri.
Autoriteks on Nijmegenis Max Plancki Psühholingvistika Instituudis töötav Selim Sametoğlu koos kahe kolleegiga Amsterdami Vabaülikoolist.
Nad uurisid andmeid enam kui 6000 Madalmaadel elava kaksiku kohta ja leidsid, et seos ühismeediakasutuse ja heaolu vahel on küll olemas, kuid ta on väike.
Suures osas näib see seos tulenevat aga pigem inimese geneetilisest taustast kui ühismeediast enesest.
Sametoğlu ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Behavior Genetics, et needsamad geeniomadused, mis mõjutavad inimeste enesetunnet, mõjutavad teisalt ka seda, kuidas inimesed ühismeediaga suhestuvad.
Sametoğlu sõnul ei saa tegelikult öelda, et ühismeedia on kõigile hea või kõigile halb.
Ta soovib koos kolleegidega teemat edasi uurida muudegi inimrühmade peal ja selgitada välja ühismeediasse suhestumise seoseid inimeste isikuomadustega.
Tähtis on täpselt teada saada, milliste inimeste vaimsele tervisele võib ühismeedia tõepoolest kergesti kahju teha, millised inimesed on aga ühismeedia ohtude suhtes kõige vastupidavamad.
Autorid tõdevad kaksikupaaride käitumise analüüsi põhjal, et ühismeedia kasutamisele kulutatav keskmine aeg tundub tulenevat geenidest kuni 72 protsendi ulatuses.
Ka ühismeediaga seostuda võivad masendus- või ärevusnähud võivad osaliselt seotud olla pigem inimese geenivariantidega.
Muu hulgas selgus, et kõrgemate heaolunäitajatega inimesed kasutavad suuremat hulka ühismeediaplatvorme, kuid seda pigem passiivselt kui aktiivselt — nad pigem vaatavad ja loevad, kui postitavad ise.
Huvitav on ka see, et kui enamasti heaolu suuremast ühismeedia tarbimisest siiski pigem õige pisut kannatas, siis eriti tugeva niiöelda õitsengutundega seonduski just hoopis mahukam ühismeediakasutus.
Uuringus uuritud kaksikud olid 16 kuni 89 aastat vanad, keskmises vanuses 35 eluaastat.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.