Välisministeeriumi eelarve järgmisel aastal suureneb, kuid samal ajal täidetakse ka eelmisel aastal ministeeriumile antud kärpeülesanne. Välisminister Margus Tsahkna ütles, et välisteenistust ega välisesindusi koomale tõmbama ei pea.
Välisministeeriumi eelarve on juba mitu aastat olnud pingeline. Kui kaitseministeerium näiteks on saanud kõiki ministeeriumeid hõlmanud kärbetest erandi, siis välisministeerium seni sellist erandit ei ole saanud.
Veel pool aastat tagasi ütles välisminister Margus Tsahkna Õhtulehele, et lähiaastate eelarvega on niivõrd keeruline, et kahaneva rahaga pole võimalik senist välisteenistust üleval pidada. Saatkondade arvu välismaal ta samas vähendada ei soovinud.
Nüüd ütles Tsahkna ERR-ile, et riigieelarvest eraldatakse järgmisteks aastateks välisministeeriumile lisaraha.
“Kui me vaatame kehtivat riigieelarve strateegiat järgmise nelja aasta peale, siis kõigi nende kärbetega seoses, samamoodi ka see, et Euroopa Liidu rahastus äridiplomaatia programmidega lõppeb ning et meil ei ole pärast 2027. aastat ette näha Ukraina ülesehituse programmide rahastust – koos nende kärbetega kehtiva riigieelarve strateegia järgi välisministeeriumi eelarve väheneks aastaks 2028 kuskil 30 protsenti. Ma olen selgelt välja öelnud, et kui see peaks juhtuma, siis ei ole midagi muud teha, kui Eesti välisministeerium peab hakkama sulgema massiliselt saatkondi. Välisministeerium koosnebki ju diplomaatidest ja esindustest. Praegune kokkulepe, mille me saavutasime, on aga see, et välisministeeriumi eelarve ei vähene. Tegelikult me leppisime kokku lisarahastuses,” rääkis Tsahkna.
See, kui palju raha välisministeerium juurde saab, avalikustatakse Tsahkna sõnul sel nädalal.
Samal ajal lisarahastusega on endiselt jõus ka ministeeriumile eelmisel aastal antud kärpeülesanne. Kui sel aastal pidi ministeerium kärpima eelmise aastaga võrreldes viis protsenti, siis järgmine aasta juba kolm protsenti rohkem.
Välisministeeriumi pressiesindaja selgitas aga, et kuna ministeeriumile lisandub raha rohkem, kui ministeerium kärpima peaks, siis kasvab ka välisministeeriumi eelarve võrreldes selle aastaga.
“Kärpeülesanne on antud varasematel aastatel tegevuskuludest. Välisministeerium viis ju väga suure kärpe minu ettepanekul ellu kaks aastat tagasi, kui me koondasime peamajas kümme protsenti töökohtadest. See suur kärbe on meil tegelikult ju juba tehtud ja baasis eelarve mõttes sees. Mõned eesmärgid on meil aga vanast ajast üles jäänud ja need viiakse ka ellu. Paralleelselt sellega me aga võimestame välisteenistust,” selgitas välisminister.
Olgugi, et ministeeriumile tuleb raha juurde, jääb välisministeeriumile endiselt suureks peavaluks nii Eestis kui ka välismaal paiknev kinnisvara.
“Ma ei räägi isegi mitte ainult sellest peahoonest, mis vajab kapitaalremonti ning on olnud aastaid nendes nimekirjades, mis puudutab riigi investeeringuid. Mingit lahendust sellele kahjuks järgmisel aastal ei tule,” sõnas Tsahkna.
“Meie kõige suurem peavalu on ikkagi meie saatkonnad ja esindused. See poliitika, mis on aastaid tagasi võetud, et kuna pole raha korraga osta endale kinnisvara ja seda arendada, siis on võetud üüripindasid ja üüripindade pikaaegne kulu riigieelarvele on oluliselt kõrgem, kui näiteks oma kinnisvara omamine. Seda probleemi me kahjuks nüüd järgmisel aastal lahendada ei suuda. Küll aga me proovime teha nii palju, et need esindused, kas või näiteks Tokyos, mis on väga halvas seisus, saaksid ikkagi Eesti riigile väärika seisukorra. See probleem, mis puudutab kinnisvarainvesteeringuid, jääb meil aga endiselt alles,” ütles Tsahkna.