Eesti Kergejõustikuliidu presidendi Madis Kallase hinnangul on Eestil tugevaim medalipotentsiaal hetkel kümnevõistluses. Kuigi MM-i tulemusi vaadates pole ka üldpilt halb, vajavad heitealad kindlasti järeleaitamist.
Tokyos lõppenud kergejõustiku MM-il osales kümme Eesti sportlast ja neist parimana saavutas Johannes Erm kümnevõistluses viienda koha. Esikümnesse rohkem keegi ei jõudnud, ehkki võimetekohaselt võistles nii mõnigi ja tuli ka ebaõnnestumisi.
Kergejõustikuliidu presidendi Madis Kallase hinnangul tuleb samas mõista, et standardi panevad paika medalid. “Reaalsus on see, et meil hetkel ongi kümnevõistlus ala, kus saame medalit loota,” ütles ta Tokyos olles ERR-ile.
“Meil tegid väga tublisti lõpuni maratonijooksjad. Meie käija oli väga tubli ja meil on taas selline ala pildil. Mul otseselt etteheiteid ei ole kellelegi. Lihtsalt kahju on sellest, et võib olla mõned sportlased ise lootsid rohkem ja seda oli ka nende intervjuudest näha, et pettumus oli äärmiselt suur – just need, kes nulli said,” lisas kergejõustikuliidu president.
Kallase sõnul vajab Eesti tippe igal alal, aga just kümnevõistlus ja heitealad on meile toonud viimastel kümnenditel tiitlivõistlustelt medaleid. Heitealad, kust Läti sai naiste odaviskes hõbeda ja Leedu meeste kettaheites hõbeda, vajavad aga hetkel Eestis järeleaitamist.
“Me peame saama oma heited tagasi,” ütles Kallas.
“Istusin siin [Tokyos] väga pikalt Läti alaliidu presidendiga koos, ajasin juttu Leedu alaliidu presidendiga. Neil on just heited need, millega nad siin ilma teevad. Ma tean, et Eestis on üks mees, kes praegu paberile usinalt mõtteid paneb ja kui tagasi lähen ja uuesti temaga kohtume, siis mõtleme, mida ja kuidas teha. Kettaheitjad, odaviskajad, vasaraheitjad või kes iganes, et saaksime taas kaasa elada meie viimase 20 aasta suurimale medalialale.”
Kergejõustiku MM-i edukaim medaliriik oli 16 kullaga ja kokku 26 medaliga USA. Medaliriike oli kokku rekordilised 53, varasem rekord oli 46 medaliriiki.