Sõja 1628. päev: Belgorodis puhkesid Ukraina droonirünnaku järel põlengud | Välismaa

Moskva linnapea Sergei Sobjanin teatas, et pühapäeva õhtul hävitati veel kaks Moskva suunas liikunud drooni.

Linnapea märkis, et droonirusude kukkumiskohas töötavad päästeteenistuse töötajad.

Sobjanin oli enne seda teatanud kuue drooni kahjutukstegemisest. Seega on päeva algusest peale hävitatud droonide koguarv tõusnud kaheksani.

Vene okupandid on Ukrainas Mõkolajivi oblastis Kinburni säärel sisuliselt lõksus, ütles Odessa ühendväeüksuse ülem Denis Nosikov.

Vene okupandid on seal Ukraina vägede pideva tule all ning neil on tõsiseid varustusprobleeme, ütles Nosikov Radio Libertyle.

Tema sõnul jätkab vaenlane sinna küll oma reservide saatmist ja pingutab, et poolsaart enda kontrolli all hoida, kuid tegelikult kontrollib olukorda Ukraina.

Ta lisas, et ka Ukraina lipu poolsaarele seadmiseks kasutati drooni.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) juht teatas pühapäeval, et Ukrainas Dnipro linnas sai tabamuse ja hävis meditsiinitarbeid hoidnud organisatsiooni ladu.

“Reedel sai Ukrainas Dnipros tabamuse ja hävis WHO humanitaarabi ladu. Hetkeseisuga inimohvritest teatatud ei ole,” ütles ÜRO terviseagentuuri peadirektor Tedros Adhanom Ghebreyesus sotsiaalmeediaplatvormil X.

Tema sõnul olid WHO töötaja ja autojuhid olnud sündmuskohal varem samal päeval ning “meeskonnal õnnestus evakueerida 130 umbes 300 kaubaalusest ja lahkuda piirkonnast enne rünnakut”.

Ta ütles, et laos “hoiti eesliini meditsiiniasutustele mõeldud humanitaarabi meditsiinitarbeid, peamiselt WHO erakorralise meditsiiniabi varusid”.

WHO dokumenteerib rünnakuid tervishoiusüsteemide vastu üle maailma, kuid oma reeglite kohaselt ei omista neis süüd ühelegi osapoolele.

Organisatsioon on alates Venemaa sissetungist Ukrainasse 24. veebruaril 2022 registreerinud 3148 rünnakut tervishoiusüsteemi vastu, millest valdav enamik on seotud raskerelvade kasutamisega.

Venemaa korraldas ööl vastu pühapäeva Odessale raketirünnaku, mis kahjustas elumaju.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas pühapäeval, et linnas sai vigastada kaheksa inimest. Hilisemas teates lisati, et vigastatute arv tõusis 13-ni.

“Nii peavad venelased sõda maailma toidujulgeoleku vastu,” sõnas Zelenski. Odessa meresadamad on Ukraina ulatusliku põllumajandusekspordi tuiksoon.

Sotsiaalmeediasse postitatud fotodelt ja videotelt näha linna kortermajades ja eramutes puhkenud põlenguid.

Kahjustuste täielik ulatus ei olnud esialgu selge.

Odessa linna sõjaväelise administratsiooni juhi Serhi Lõssaki teatel said hooned kahjustada linna mitmes rajoonis. Samuti märgati linnas põlevaid autosid.

Lõssaki sõnul annavad päästemeeskonnad kannatanutele abi ning rünnaku ohvrite arv võib veel kasvada.

Ukraina energeetikaministeeriumi teatel ründas Venemaa Odesa oblasti energiarajatisi, mistõttu jäi öösel elektrita “märkimisväärne osa” sadamalinna elanikest.

Ministeerium lisas, et 90 000 tarbijale on elektrivarustus juba taastatud.

Ukraina õhuvägi hoiatas rünnaku eest kohaliku aja järgi kella 3.30 paiku, vahetult enne seda, kui linnas oli kuulda plahvatusi. Hiljem öösel teatati uutest raketirünnakute lainetest.

Lõuna-Ukrainas Musta mere ääres asuv sadamalinn Odessa on Venemaa poolt okupeeritud Krimmi läheduse tõttu olnud sagedane Venemaa rünnakute sihtmärk. Vene väed on sel suvel hoogustanud rünnakuid Odessale ja seda ümbritsevale piirkonnale, mis langeb ühte turismi tipphooajaga, mil Musta mere rannikule sõidab tuhandeid külastajaid.

Linna on rünnatud nii droonide kui ka rakettidega, sealhulgas Banderoli rakettidega, mida Venemaa on kasutanud piirkonna sadamataristu tabamiseks.

Rünnakutes on saanud kahjustada ka kümned Odessa sadamaid läbivad tsiviilalused ning ohvreid on olnud ka meeskonnaliikmete seas.

Ukrainas Harkivis hukkus Vene rünnakutes kaks ja sai kannatada 23 inimest, teatas pühapäeval Harkivi oblasti sõjalise administratsiooni juht Oleh Sõnehubov.

“Haiglas on praegu viis kannatanut, nende seas üks raskes seisundis naine,” kirjutas sotsiaalmeedias

Vene rünnakud tabasid linna Saltivskõi piirkonda, lisas Sõnehubov.

Sotsiaalmeedias levivatelt fotodelt ja videotelt on näha Belgorodis asuvates kortermajades puhkenud põlenguid. Teadete kohaselt sai mitu hoonet ulatuslikke kahjustusi.

Ehkki rünnaku sihtmärk on ebaselge, asus sõltumatu kanali ASTRA teatel kolme kahjustatud hoone vahel FSB piirkondlik peakorter. Veel üks tabamuse saanud hoone asub Belgorodi soojuselektrijaamast umbes 600 meetri kaugusel.

Belgorodi oblasti kuberneri kohusetäitja Aleksandr Šuvajevi väitel sai Ukraina rünnakus vigastada 13 inimest.

Väljaandel Kyiv Independent ei õnnestunud neid teateid ega Vene ametnike väiteid sõltumatult kinnitada. Ukraina relvajõud ei ole rünnakut kommenteerinud.

Rindejoone läheduse tõttu on Belgorodi linn olnud sageli Ukraina rünnakute sihtmärgiks. Linn asub Ukraina kirdepiirist kõigest 34 kilomeetri ja Ukraina linnast Harkivist ligikaudu 70 kilomeetri kaugusel.

Ukraina kriitilise õhutõrjepuuduse taustal on Vene väed viimastel nädalatel hoogustanud Ukraina linnade ründamist ballistiliste rakettidega.

Ööl vastu laupäeva ründas Venemaa Kiievit ja selle lähiümbrust. Rünnakus hukkus neli inimest, sealhulgas kolmeaastane laps, ning veel kaheksa sai vigastada.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski väljendas laupäeval rahulolu 40-päevase operatsiooniga, mille eesmärk oli survestada Venemaad sõda lõpetama. Ta vihjas, et Ukraina jätkab Venemaa logistika ründamist ka pärast selle perioodi lõppu, vahendas Kyiv Independent.

Zelenski andis juuni lõpus Ukraina julgeolekuteenistusele (SBU) ülesande käivitada 40-päevane operatsioon, mille kulminatsiooniks oli okupeeritud Krimmile varustust tarnivate kümnete Vene tankerite tegevuse halvamine ning e-kaubanduse hiiule Wildberries kuuluvate ladude hävitamine üle kogu riigi.

Kampaania tegeliku sisu kohta oli teavet vähe kuni selle lõpuni, mil SBU tegi 4. augustil avalduse, milles selgitati meetmeid, mis ametkonna sõnul olid kampaania osaks. Avalduse kohaselt oli see “suunatud Vene sõjamasina võtmeelementide samaaegsele nõrgestamisele”.

“Ma olen täiesti rahul. Meie logistiliste vastumeetmete põhjal mõistame, kui palju nad on kaotanud; neil on suuri probleeme,” ütles Zelenski pikemas intervjuus Ukraina televisioonile.

“Pärast seda, kui nad hakkasid meie logistikat ründama, leidsime vastuse. Seal kantud kahjud on šokeerivad – üks triljon rubla (üle 10 miljardi euro). See oli Ukraina vägede poolt väga edukalt läbi viidud operatsioon,” lisas president.

Kuigi Venemaa täiemahulist sõda ei suudetud lõpetada, ütlesid operatsiooni plaanidega kursis olevad Ukraina ametnikud varem Kyiv Independentile, et üks operatsiooni peamisi poliitilisi eesmärke oli vaadata kaugemale kui välja kuulutatud 40 päevast – sundida venelasi sõja tagajärgi otsesemalt kogema, et mõjutada septembris toimuvaid valimisi.

Oma usutluses viitas Zelenski sõja mõjule Venemaa elanikkonna jaoks. Ta esitas vihjeid, et rünnakud Venemaa logistika vastu jätkuvad.

“Nad on juba pikka aega lubanud endale rünnata mittesõjalisi sihtmärke ja nad peavad teadma, et Ukraina ründab sõjalisi sihtmärke. Aga kui nad jätkavad, siis me teame kõiki nende nõrku kohti… Alates Venemaa agressiooni algusest pole meil olnud normaalset elu ega selliseid harjumusi. Venemaa seda ei tunne. On selge, et kaup, mis logistikaprobleemide tõttu ei jõua Vene tavatarbijateni, avaldab mõistetavalt mõju ka Venemaa elanikele,” ütles Zelenski.

“Ma ei soovitaks Venemaal jätkata Ukraina logistikaobjektide ründamist, sest oleme põhjalikult uurinud, kuidas Venemaa logistika toimib,” lisas ta.

Samal ajal, kui Ukraina püüab rünnata logistikaobjekte, on Venemaa hoogustanud oma rünnakuid Ukraina linnadele. Samal ajal seisab Ukraina silmitsi õhutõrjesüsteemide nappusega.

Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

– elavjõud umbes 1 457 740 (+1130);

– tankid 12 253 (+2);

– jalaväe lahingumasinad 25 103 (+4);

– suurtükisüsteemid 47 621 (+41);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 2013 (+4);

– õhutõrjesüsteemid 1556 (+0);

– lennukid 439 (+0);

– kopterid 354 (+0);

– maapealsed droonisüsteemid 2171 (+9);

– operatiivtaktikalised droonid 451 248 (+1642);

– tiibraketid 5007 (+0);

– laevad/kaatrid 35 (+0);

– allveelaevad 2 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 131 775 (+358);

– eritehnika 4505 (+1);

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.