Riigiabi said eelmisel aastal kõige rohkem rahvusooper Estonia, Ida-Viru investeeringute agentuur ja Eesti kunstimuuseum. Põllumajanduslikku riigiabi suurimad toetussummad läksid tauditõrjekahjude hüvitamiseks Maag Agrole kuuluvale Ekseko farmile, Atria farmidele ja Saimre seakasvatusele.
Eelmisel aastal said Eesti ettevõtjad riigiabi ja vähese tähtsusega abi kokku 472,6 miljonit eurot. Sellest suurima summa, 11 miljonit eurot, sai kultuuri edendamiseks rahvusooper Estonia.
Ida-Viru investeeringute agentuurile maksti 10 miljonit eurot kohaliku taristu tarbeks ning 9,9 miljonit eurot läks sihtasutusele Eesti Kunstimuuseum, et kultuuri edendada ja kultuuripärandit säilitada.
Kultuuri edendamiseks said riigiabi ka Rakvere linnavalitsus (9,3 miljonit), teater Vanemuine (9,2 miljonit) ning Eesti Rahva Muuseum (8,6 miljonit eurot).
Taastuvatest energiaallikatest energia tootmiseks antavat tegevusabi laekus enim ehk 8,5 miljonit eurot Enefit Windile. 7,9 miljonit läks Utilitas Tallinna Elektrijaamale ning 7,9 miljonit Aidu Infrale.
Loodusspaahotell OÜ-le, mis rajas Peipsi järve lähistele spaa, andis riik investeeringuteks seitse miljonit eurot regionaalabi.
Eesti Kontsert ja Eesti Meremuuseum said kultuuri edendamiseks vastavalt 5,7 miljonit ja viis miljonit eurot ning Imavere Energiale läks tegevusabiks neli miljonit eurot, et taastuvatest energiaallikatest energiat toota.
Corle OÜ sai 3,6 miljonit eurot lairiba-püsivõrkude jaoks, SA Tehvandi Spordikeskust toetas riik sama suure summaga sporditaristu tegevusabina.
Riigiabi registrisse ei kanta põllumajanduslikku riigiabi, kuid ka selleks kulus mullu märkimisväärseid summasid, sest riik andis abi loomatauditõrje tõttu tekkinud kulude ja kahju hüvitamiseks. Kõige enam, 6,3 miljonit eurot sai Maag Agro Ekseko farm, Atria Farmidele laekus 1,5 miljonit ja Saimre Seakasvatus OÜ-le 900 000 eurot.
Lisaks andis riik ka kriisi riigiabi, mille maht oli 4,1 miljonit eurot. Tegu on meetmetega, millega toetati ettevõtjaid Covid-19 puhangu ajal ja seoses Venemaa kallaletungiga Ukrainale.
Covidiga seoses mullu riigiabi väljamakseid ei tehtud, kuid Ukraina kriisiabi väljamakseid tegid PRIA ning ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutus (EISA). PRIA meetmetest oli suurim abisaaja AS Rõngu Mahl, kellele anti 22 700 eurot, ja Estover Piimatööstus, kes sai 51 900 eurot, mõlema puhul oli tegu toetusega toiduainetööstuse energiavarustuskindluse tagamiseks.
EISA maksis energiavarustuskindluse tagamise investeeringute toetamiseks ettevõtetele 1,4 miljonit eurot, millest kõige enam, 400 000 eurot sai Ardor OÜ ja sama meetme pikendamise jaoks tehti väljamakseid 2,6 miljonit eurot, sel puhul oli suurim abisaaja OÜ Ebavere Graanul, keda toetati 500 000 euroga.
Riigiabina käsitletakse Euroopa Liidus igasugust abi, mis on suunatud teatud ettevõtjatele või kindlate kaupade tootmiseks, annab abisaajale eelise ja võib kahjustada konkurentsi.