Käesolevast kuust jõustusid uued hoonete ligipääsetavuse nõuded. Uutele kortermajadele hakkavad nõuded kehtima järgmise aasta algusest ning vähemalt kümnendik korteritest peab olema erivajadusega inimesele hõlpsasti kohandatav.
Uute nõuete eesmärk on arvestada hoonete kavandamisel senisest enam nii puudega inimeste, eakate, laste, lapsevankriga liikujate kui ka ajutise tervisemurega inimestega. Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo ütles, et ligipääsetavus peab olema hoone algne omadus, mitte hiljem lisatav erilahendus.
“Uue määruse mõte on muuta ligipääsetavus uute hoonete standardiks, mitte hilisemaks erilahenduseks, et hooneid pärast ümber teha, kui inimeste elujärg peaks muutuma – kas siis kõrge vanuse tõttu, näiteks lapsevankriga liikumise tõttu, ajutiste vigastuste tõttu või liikumisabivahendi kasutamise tõttu. Et need hooned oleksid juba ehitades või ümber ehitades võimalikult laiale rühmale inimestele kasutatavad,” sõnas Jaanisoo.
Üle vaadati nõuded näiteks ustele, treppidele, kaldteedele, liftidele, fonolukkudele, evakuatsiooniteedele ja tualettruumidele. Olemasolevaid hooneid tervikuna ümber ehitama ei pea, kuid suurema renoveerimise käigus tuleb ligipääsetavust parandada, kui see on tehniliselt võimalik. Uutes kortermajades peab vähemalt kümnendik korteritest olema sellise planeeringuga, et neid saaks vajaduse korral võrdlemisi lihtsalt kohandada. Jaanisoo sõnul on kümme protsenti ehitussektori osalistega saavutatud kompromiss. Eesti Puuetega Inimeste Koja ligipääsetavuse alase huvikaitse nõunik Mari Tuulik rõhutas aga, et nõuete kirjapanekust üksi ei piisa.
“Võib-olla see ei ole küsimus, kas kõik sai kirja, vaid olulisem küsimus on see, kuidas neid nõudeid hakatakse järgima ehk kes osalevad otsustusprotsessides, kui neid valikuid tehakse. Täna on asi niimoodi, et avalikus ruumis arvestatakse automaatselt teatud tüüpi kehade ja kehalise kogemusega, aga erivajadustega inimestega kahjuks automaatselt ei arvestata. Erivajadus või puue on lihtsalt teistsugune inimeseks olemise kogemus,” ütles Tuulik.
Tuuliku sõnul peaksid arhitektid, planeerijad ja tellijad kaasama puudega inimesi esindavad organisatsioonid juba kavandamise alguses. Valmis lahenduse hilisem kohandamine on tema sõnul keerulisem ja kallim.
Uutele elamutele hakkavad nõuded kehtima tuleva aasta 1. jaanuarist.