Venemaa föderaaleelarve puudujääk kasvas juulis juba peaaegu kaks korda suuremaks kui terveks aastaks kavandatud miinus, selgub Vene rahandusministeeriumi teisipäeval avaldatud andmetest. Riigi juhtkonnal hakkavad võimalused eelarvemuresid kodanike jaoks valutult lahendada otsa lõppema, vahendas väljaanne The Moscow Times analüütikute hinnangut.
Seitsme kuuga kogus valitsus riigikassasse 22,112 triljonit rubla (umbes 221 miljardit eurot, võttes ühe rubla väärtuseks laias laastus üks eurosent – toim.) makse ehk 8,8 protsenti rohkem kui aasta varem. Samal ajal kasvasid kulutused tuludest peaaegu kaks korda kiiremini – 14,5 protsendi võrra, tõustes 28,567 triljoni rublani (286 miljardi euroni).
Selle tulemusel tekkis augusti alguseks eelarvesse 6,455 triljoni rubla (64,5 miljardi euro) suurune auk. See summa on võrreldav Moskva ühe aasta eelarvega, Peterburi nelja aastaeelarvega või 11 suurema regiooni, näiteks Tatarstani või Krasnodari krai, aastaeelarvega, kommenteeris The Moscow Times. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga on puudujääk kasvanud 1,4 korda ning ületab juba peaaegu kaks korda kogu aastaks kavandatud puudujääki, mis on 3,786 triljonit rubla.
“Eelarve fundamentaalne olukord halveneb jätkuvalt,” ütles Finami strateeg Jaroslav Kabakov lehele. Venemaa nafta- ja gaasitulu on esimese seitsme kuuga vähenenud 16,8 protsenti ning käibemaksu tõstmisega kaasnenud laekumiste kasv (24,9 protsenti) suudab seda langust vaid napilt kompenseerida. Samal ajal kulutab rahandusministeerium üha rohkem ning Kabakovi hinnangul võivad kulutused aasta lõpuks ületada plaani peaaegu viie triljoni rubla võrra.
Venemaa 2026. aasta ametliku eelarve kohaselt on riigi tuludeks planeeritud 40,28 triljonit rubla ja kuludeks 44,07 triljonit rubla, mis teeb planeeritud puudujääk 3,79 triljonit rubla ehk umbes 1,6 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP).
Eelarve tasakaalustamine muutub üha keerulisemaks, märkis Gaidari instituudi juhtivteadur Ilja Sokolov. Nafta- ja gaasitulu lühiajaline hüpe Iraani sõja tõttu osutus lühiajaliseks ning suuresti kulutati see naftaettevõtetele makstavate toetuste peale – ajal, mil nende rafineerimistehased üksteise järel Ukraina õhurünnakute tõttu põlema süttivad ja tootmise peatavad.
Mitteressursipõhised tulud suurenevad Sokolovi sõnul üksnes maksutõusude, mitte majanduskasvu tõttu. Aasta esimesel poolel kasvas SKP vaid 0,3 protsenti ning teisel poolaastal võib majandus pöörduda langusse. See võib Sokolovi hinnangul tähendada 600–800 miljardi rubla võrra väiksemaid käibemaksu-, ettevõtte tulumaksu ja eraisikute tulumaksu laekumisi. Kabakov prognoosib, et aasta lõpuks võib eelarvepuudujääk läheneda 10 triljonile rublale.
Eelarve suurimaks teadmata teguriks jäävad sõjalised kulutused, tõdes The Moscow Times. On selge, et need ületavad kavandatud taseme, kuid veel pole teada, kui palju, ütles USA majandusuudiste kanalis Bloomberg Venemaa ja SRÜ teemadega tegelev majandusteadlane Jekaterina Vlassova. Bloombergi andmetel nõuab kaitseministeerium sõjalise eelarve suurendamist 40 protsendi ehk 4–5 triljoni rubla võrra. Rahandusministeerium kavatses sõjaväe suurenenud kuluvajadused katta laenurahaga, kuid oli juulis sunnitud riigivõlakirjade oksjonid turu languse tõttu peatama.
Tõenäoliselt tuleb pärast 18.-20. septembrini toimuvaid riigiduuma valimisi taas päevakorda eelarvepoliitika karmistamine, hoiatas Vlassova. Võimud võivad kärpida mittesõjalisi kulutusi või tõsta makse. Kuna laenuraha kaasamisega on probleeme, ei ole majandusteadlase Kirill Rodionovi hinnangul välistatud ka uus käibemaksutõus.
Alates Ukraina-vastase sissetungi algusest on Venemaa riigieelarve sõjale kulutanud ligi 50 triljonit rubla (umbes 500 miljardit eurot). Armee ja relvatootmise rahastamiseks on valitsus kulutanud kolmveerandi Rahvusliku Heaolu Fondi vabalt kasutatavatest vahenditest, kehtestanud ekspordi- ja valuutamakse, tõstnud maavarade kaevandamise maksu ning konfiskeerinud eravara umbes nelja triljoni rubla väärtuses. 2025. aastal tõsteti ettevõtte tulumaksu ning jõukamate elanike tulumaksu määrasid ja 2026. aastal suurenesid käibemaks ning väikeettevõtete maksukoormus.
“Kremlile on kerge raha otsa saanud,” tõdes mõttekoja Euroopa Välissuhete Nõukogu vanemteadur Agathe Demarais. Alustanud ettevõtete ja miljardäride rahakotist, on võimud nüüd pöördunud tavainimeste rahakoti poole. See ei tähenda, et Venemaa režiimi juhil Vladimir Putinil saab raha peagi otsa, kuid tema jaoks hakkab Demaraisi sõnul kindlasti lõppema poliitiliselt vastuvõetavate võimaluste hulk selle raha leidmiseks.