Ukraina relvajõud korraldasid esmaspäeva õhtul droonirünnaku Moskvale, häirides sealset lennuliiklust. Vene võimude teatel tulistati alla 12 ründedrooni ning märkimisväärseid kahjusid ei olnud.

Moskva kesklinna ning Konkovo, Kuzminki, Tšertanovo ja Solntsevo linnaosa, aga ka Reutovi, Nahhabino, Sergiev Posadi ja teiste Moskva oblasti linnade elanikud teatasid uudistekanalile Ostorožno, Moskva (Ettevaatust, Moskva), et kuulsid taevas plahvatusi. Meediakanali Baza ja uudisteväljaane Tšeka-OGPU andmetel kahjustasid alla tulistatud droonide tükid Reutovi linnas elamu hoovis autosid, vahendas ajalehe The Moscow Times venekeelne väljaanne.

Moskva linnapea Sergei Sobjanin teatas teisipäeva varahommikul, et õhutõrjeväed peatasid kokku 12 drooni linnale lähenenud drooni ja kinnitas, et maapinnal kahju ei registreeritud.

Esmaspäeva õhtul teatas Venemaa föderaalse õhutranspordiagentuuri (Rosaviatsija) pressiteenistus lendude peatamisest Moskva Šeremetjevo lennujaamas. Varem olid Jaroslavli lennujaamas kehtestatud lendude väljumis- ja saabumispiirangud.

Drooniohu tõttu õhuruumi sulgemise järel teatas Vene lennukompanii Aeroflot sundgraafiku kohandamisest, mis tähendas, et mõned lennud on ümber planeeritud, teised aga tühistatakse.

Uudistekanali Mash andmetel hilines Šeremetjevo lennujaamas vähemalt 10 väljuvat lendu ja üks tühistati. Hilines 52 saabuvat lendu. Moskva Vnukovo lennujaamas hilines vähemalt kuus ja Domodedovo lennujaamas kolm lendu, teatas Baza.

Väljaande Ostorozhno Novosti andmetel suunati vähemalt kaks lennukit teiste linnade lennujaamadesse, sealhulgas Kaasanisse ja Uljanovskisse.

Sotsiaalmeedias levis ka video lennukist, mis arvatavasti droonirünnaku tõttu lendas väga madalalt Uus-Moskva elamute kohal Moskva Vnukovo lennujaama suunas. Videomaterjali kohaselt on tegemist An-124 kaubalennukiga.

Zelenski saabus ÜRO Peaassambleele

Ukraina president Volodõmõr Zelenski saabus esmaspäeval New Yorki, et osaleda ÜRO Peaassamblee 80. istungjärgu kõrgetasemelistel üritustel.

Zelenskil on kavas teisipäeva pärastlõunal esineda kõnega ÜRO Julgeolekunõukogu istungil, mis keskendub Venemaa sõjale Ukraina vastu. Kolmapäeva hommikul esineb Ukraina riigipea ÜRO Peaassamblee ülddebatil.

Samuti on Zelenskil kavas pidada ÜRO ürituste kõrval mitmeid kahepoolseid kohtumisi, muuhulgas kohtuda teisipäeval USA presidendi Donald Trumpiga.

New Yorgis on kavas ka rida Ukraina korraldatud paralleelseid kõrgetasemelisi üritusi, mille hulgas esileedi Olena Zelenska osalusel toimuvad ettevõtmised, mis keskenduvad haridusele kui Ukraina vastupidavuse alusele ning püüdlustele tagasi tuua Venemaa poolt röövitud lapsi.

Ukraina president kirjutas oma saabumisest Ameerika Ühendriikidesse sotsiaalmeedias: “Koos Ukraina esileedi ja meie meeskonnaga saabusime New Yorki, et osaleda ÜRO Peaassambleel, meie Ukraina laste tagasitoomise rahvusvahelise koalitsiooni esimesel liidrite tippkohtumisel ja iga-aastasel rahvusvahelisel Krimmi platvormi tippkohtumisel, mis 2025. aastal toimub esmakordselt ülemaailmsel areenil. See rõhutab Venemaa sõja põhjustatud muutuste globaalset olemust.”

“Me mäletame Vene agressiooni juuri. Teeme kõik, et sõda peatada. Töötame selle nimel, et tagada pikaajaline julgeolek kõigile Ukraina lastele,” jätkas riigipea.

Zelenski märkis, et partnerite toetus on seejuures hädavajalik ja tänas kõiki Ukraina toetajaid. 

Ukrinformi admetel Ukraina delegatsioonil ÜRO Peaassamblee nädala jooksul plaanis ligi 20 kohtumist maailma liidritega.

Valge Maja on ametlikult kinnitanud Ukraina ja Ühendriikide presidentide vahelise kahepoolse kohtumise, mis toimub teisipäeval New Yorgis.

NYT: Venemaa varilaevastikule kuulub umbes 17 protsenti maailma tankeritest

Venemaa varilaevastik moodustab ligikaudu 17 protsenti kõigist praegu maailmas kasutusel olevatest naftatankeritest, teatas esmaspäeval väljaanne The New York Times (NYT).

Leht viitas artiklis USA finantsinformatsiooni ja -analüüsi suurettevõtte S&P Global Market Intelligence andmetele.

Hinnanguliselt kuulus selle aasta alguses Venemaa varilaevastikku 940 alust, mis on 45 protsenti rohkem, kui eelmisel aastal.

Pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse kehtestas Lääs sanktsioonid, mille eesmärk on vähendada Kremli tulusid energiaekspordist. Venemaa on aga neist piirangutest mööda hiilinud ja koondanud massiivse laevastiku vanadest ning läbipaistmatu omandistruktuuriga alustest, mis transpordivad naftat Hiinasse, Indiasse ja teistele kaugetele turgudele.

Lääne sanktsioonidest kõrvalehoidmiseks kasutavad need laevad kahtlaseid kindlustuslepinguid või tegutsevad üldse ilma kindlustuseta. Samuti sõidavad alused kolmandate riikide lipu all ja esitavad valesid asukohaandmeid eesmärgiga varjata oma lasti pealelaadimise kohta.

Uuring näitab, et Venemaa varilaevastiku aluste keskmine vanus ületab 20 aastat, kui võrrelda 13 aastaga seaduslikus ülemaailmses tankerilaevastikus. Seetõttu kujutavad Venemaa vananevad tankerid endast keskkonnaohtu.

Lisaks kahtlustatakse neid laevu veealuste sabotaažioperatsioonide läbiviimises,  mille hulgas torujuhtmete ja sidekaablite kahjustamises.