„Eesti toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut, mille kohaselt oleks ühenduse järgmine seitsmeaastane eelarve aastateks 2028-2034 eelmisest suurem, paindlikum ja lihtsam. Ligi kahe triljoni suurune eelarve võimaldaks ühendusel panustada nii senistesse valdkondadesse kui ka uue suunana liikmesriikide kaitsevõimesse,“ sõnas Tsahkna. Täna toimunud arutelu oli jätkuks välisminister Margus Tsahkna eelmisel nädalal Tallinnas toimunud arutelule Euroopa Komisjoni eelarve, pettusevastase võitluse ja avaliku halduse voliniku Piotr Serafiniga.
„Praeguse julgeolekuolukorra ja geopoliitiliste arengute valguses on oluline, et EL-i järgmine pikaajaline eelarve näeks ette vahendid liikmesriikide kaitse- ja heidutushoiaku tugevdamiseks, Ukraina igakülgseks toetamiseks ja piiriüleste ühenduste parandamiseks, mis on võtmetähtsusega EL-i konkurentsivõime tagamisel,“ sõnas Tsahkna, viidates Eesti puhul Rail Balticu rongiühenduse väljaehitamisele. „Esmakordsed eraldised kaitsele teevad järgmise EL-i eelarve ajalooliseks.“
„Eesti jaoks on oluline seegi, et Venemaa agressioonist enim mõjutatud idapiiri riike toetataks lisaks kaitsevaldkonnale ka majanduslike ja sotsiaalsete mõjudega tegelemisel,“ ütles välisminister.
Lisaks EL-i järgmisele eelarvele arutati täna Luksemburgis lihtsustamist käsitlevate õigusaktide koondpaketti, ELi väärtusi Ungaris ja Euroopa demokraatia kaitse algatust. Samuti tehti ettevalmistusi 23.–24. oktoobril toimuvaks Euroopa Ülemkoguks, kus põhitähelepanu on Venemaa agressioonil Ukraina vastu.
„Õiglase ja püsiva rahuni viib üksnes agressori survestamine ja ohvri toetamine. Seega tuleb kiiremas korras kiita heaks EL-i 19. sanktsioonipakett, alustada tööd 20. sanktsioonipaketi kallal, võtta kasutusele Venemaa külmutatud varad, liikuda edasi eritribunali käivitamisega ja avada esimene klaster Ukraina liitumisläbirääkimisteks EL-iga,“ ütles Tsahkna. „Nädala lõpus toimuv liidrite kohtumine peab tooma neil teemadel asjakohaseid otsuseid.“