Haridus- ja teadusministeeriumi eelarverevisjon näitas, et eestikeelsele haridusele ülemineku valdkonnas saab järgmisel aastal kokku hoida 18 miljonit eurot. Ühtlasi analüüsib ministeerium, kas saaks raha kokku hoida ka täiskasvanute koolituses.
See oli tegelikult juba kaks aastat tagasi, kui uus võimuliit seadis eesmärgi leida nulleelarvega kõigist ministeeriumidest kokku 150 miljonit eurot, mida annaks kärpida või tõhusamalt kasutada. Pikas vaates pidi eelarverevisjonist saadav tulu olema veelgi suuremgi.
Eelarverevisjoni alustati suurematest ministeeriumidest – sotsiaalministeeriumist, rahandusministeeriumist ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist.
ERR kirjutas aasta tagasi, kuidas ministeeriumid esitasid valitsusele hulganisti ettepanekuid, kuid suurt kokkuhoidu nendest ei loodetud.
Nüüd on eelarverevisjoniga jõutud lõpule veel mõnes ministeeriumis, teiste hulgas ka haridus- ja teadusministeeriumis.
Haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Triin Laasi-Õige rääkis, et eelarverevisjon tuvastas järgmisel aastal kokkuhoiukohti kokku 18 miljoni euro ulatuses.
“Eestikeelsele haridusele üleminek on väga suur protsess. See, et see eelmisel aastal käivitus, ei saa öelda, et ta on tehtud, see toimub 2030. aastani. See tähendab, et kui seda reformi hakati planeerima, siis ei olnud veel nii head ja detailset teadmist selle kohta, et millised on tegevused, näiteks toetused õppijatele, õpetajakoolitusele, koolijuhtidele. Nii meil tekkis eelmisel kalendriaastal päris suur eestikeelsele haridusele ülemineku eelarvejääk. Vaatasime sellele hästi põhjalikult otsa, et mis on hädavajalik ja mis ei ole ning 18 miljonit eurot me siit leidsime,” selgitas Õige.
Kantsler rääkis, et see 18 miljonit eurot on võimalik kokku hoida nii, et mingeid olulisi tegevusi tegemata ei jää.
“See 18 miljonit eurot eestikeelsele haridusele ülemineku programmi rahast – selle tagastamine ei jäta mingeid olulisi tegemata. Neid tegevusi on võimalik muul moel asendada,” rääkis kantsler.
Nulleelarve protsess ei ole haridus- ja teadusministeeriumis samas aga lõppenud. Veel eritletakse, kas annaks raha järgnevatel aastatel kokku hoida ka täiskasvanute koolituses.
“Täiskasvanute koolituse puhul mida me näeme on see, et meil on koolituse pakkujaid väga erinevaid. Meil on töötukassa, kes koolitab töötuid ja tööotsijaid. Meil on haridus- ja teadusministeerium, kes koolitab väga erineva programmidega täiskasvanuid. Küsimus ongi nüüd, et kui meil praegu ei ole sellist ühtset koordinatsiooni, siis mõnes mõttes võib ka tekkida olukord, kus me loome ministeeriumide haldusalades dubleerivaid koolitusi,” märkis Laasi-Õige.
Lisaks 18 miljonile eurole, mis haridusministeerium kärbib eelarverevisjoni raames, on ministeeriumil veel ka aasta tagasi kokku lepitud kärpeülesanne. Kui eelmine aasta kärbiti kulusid 36 miljoni euro võrra, siis järgmisel aastal plaanitakse kulusid kokku hoida juba ligi 60 miljoni euro võrra.