„Eesti ettevõtted arendavad juba täna tehnoloogiaid, mis jõuavad kosmosesse, ning riik peab olema valmis sektori järgmiseks arenguhüppeks. Selged reeglid annavad ettevõtetele ja investoritele kindluse arendada kosmoseprojekte Eestis ja koos partneritega. Meie eesmärk on, et Eestist saaks usaldusväärne keskkond kõrge lisandväärtusega kosmoseettevõtlusele, kus samal ajal on riskid ja vastutus selgelt paigas,“ ütles majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.
Selgemad reeglid ettevõtetele ja teadusasutustele
Ettevõtetele ja teadusasutustele annab seadus selgema ja etteaimatavama aluse kosmosemissioonide kavandamiseks. Kosmoseprojektid on pikaajalised ja kapitalimahukad ning selge tegevuslubade, registreerimise, kindlustuse ja vastutuse süsteem aitab ettevõtetel teha koostööd investorite, kindlustajate, starditeenuse pakkujate ja rahvusvaheliste partneritega.
Nõuded on kavandatud riskipõhiselt. Väiksema riskiga tegevuste ning teadus- ja arendusprojektide puhul näeb eelnõu ette erandid, mis võimaldavad teatud nõudeid vähendada või neist vabastada, sealhulgas kindlustuskohustusest. Nii saab maandada riigi vastutusriske toetades samal ajal iduettevõttete, teadusasutuste ja tudengiprojektide arengut.
Eesti kosmosesektor on viimase kümnendi jooksul jõudsalt arenenud. Eesti sai Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) liikmeks 2015. aastal ning tänaseks on ESA tegevustes osalenud üle 60 Eesti ettevõtte ja teadusasutuse Arendamisel olevate missioonide seas on Spaceiti Oriole, KappaZeta 3D-SAR, ESTCube-3 ja SUTS.
Praeguseks on 14 Euroopa Liidu liikmesriiki oma kosmosetegevuse seaduse juba vastu võtnud. Eesti eesmärk on luua toimiv riigisisene raamistik enne, kui esimesed kommertsmissioonid jõuavad praktilise elluviimiseni.
Kosmos kui lahinguväli
Tänavu aasta alguses andis DigiPRO-le intervjuu GMV Ühendkuningriigi kosmoseprogrammide juht Nick Marshall, kes hoiatas, et kosmos ei ole enam pelgalt teaduse või sidevaldkonna teema, vaid üha enam ka julgeoleku küsimus. Tema sõnul käib Maa orbiidil juba täna riikidevaheline võitlus, kus jälgitakse üksteise satelliite, kogutakse luureinfot ning püütakse saavutada strateegilist eelist.
Marshall rõhutas, et satelliitidest sõltuvad tänapäeval telekommunikatsioon, navigatsioon, ilmateated, panganduse ajasignaalid ja suur osa kriitilisest taristust. „Kui kosmoses midagi juhtub, ei tööta su telefon, navigatsioon ega isegi veepumpla, mis sõltub ajasignaalist. Kõik on omavahel seotud,“ ütles ta.
Tema hinnangul peaksid riigid, sealhulgas Eesti, kosmosevaldkonda senisest rohkem investeerima ja tegema tihedamat koostööd ettevõtetega. Marshalli sõnul on suurim oht see, et tegutsema hakatakse alles pärast kriisi: „Minu hirm on see, et midagi halba peab juhtuma, enne kui me tegutseme. Me peaksime alustama nüüd.“
Eelnõust
2010. aastal allkirjastatud ÜRO avakosmoselepingu järgi peab Eesti tagama, et tema jurisdiktsiooni alla kuuluv kosmosetegevus toimuks riigi loal ja pideva järelevalve all. Samuti võib Eestil teatud juhtudel tekkida rahvusvaheline vastutus Eesti vastutusel lennutatud kosmoseobjekti põhjustatud kahju eest. Uus seadus annab riigile võimaluse hinnata neid riske enne missiooni algust ning nõuda käitajalt piisavat vastutuse katmist.
Eelnõuga kehtestatakse kosmosetegevuseks tegevusloa nõue. Loamenetluses hinnatakse muu hulgas kosmoseobjekti käitajat, objekti ja selle tehnilist valmisolekut, riskijuhtimist, kindlustust ja vastutuse katmist ning seda, kuidas tegevus nõuetekohaselt lõpetatakse. Samuti reguleeritakse kosmoseobjektide registreerimist, kosmosetegevuse ja objekti omandi üleandmist, riiklikku järelevalvet ning riigi tagasinõudeõigust.
Kosmosetegevuse pädevaks asutuseks saab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kes hakkab menetlema tegevuslubasid, registreerima kosmoseobjekte ja tegema järelevalvet. TTJA tegeleb juba praegu satelliitsideks vajalike raadiosageduste taotlemise ja lubadega, mistõttu koondub ettevõtja jaoks oluline osa kosmosetegevusega seotud asjaajamisest ühe asutuse juurde.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?Saada