Veel ei ole teada, kas keskpank on ka esimesed kullaostud juba sooritanud. Keskpangal on tugev konfidentsiaalsuse poliitika. Viimati ostis Lõuna-Korea keskpank kulda 2013. aastal. Aastatel 2011–2013 soetati kokku 90 tonni kulda.
Minu hinnangul on riigi otsus kullareserve suurendada kullaturu viimaste kuude üks olulisemaid arenguid, sest riik on USA liitlane ning omab väga suuri valuutareserve, sealhulgas USA riigivõlakirju.
Kullareservide suurendamise üks eesmärk on reservvarade hajutamine. Teine eesmärk on suurendada tarnijate hulka, kellelt keskpank kulda ostab – see tähendab, et ei taheta sõltuda väikesest hulgast tarnijatest, kirjutas kohalik meedia.
Kohalikke hindu ei tohiks kullareservide suurendamine aga mõjutama hakata. Pank plaanib osta kulda, mis on mõeldud ekspordiks, ning teha seda üksnes maailmaturu hinna alusel.
Suuresti plaanitakse oste teha kullaga tagatud börsil kaubeldavate fondide kaudu (ETF). See on keskpankade puhul küllaltki ebatavaline praktika – vaid 4% keskpankadest on varasemalt teatanud, et ostab niinimetatud virtuaalset kulda. Valdav enamus soetab kulda füüsilisel kujul.
Lõuna-Korea on üks suuremate välisvaluuta reservidega riik, kus enamik varadest on paigutatud riigivõlakirjadesse. See tähendab, et Lõuna-Korea ostujõud kulla soetamiseks on väga suur.
Kullareservide suurendamiseks on tohutult ruumi
Lõuna-Korea kullareservid ulatusid selle aasta juuni seisuga 104,4 tonnini, moodustades keskpanga kogureservidest vaid 3,1%. Sellega on kulla osakaal Lõuna-Korea reservides üks maailma väiksemaid.
Küll aga on riigi kogureservid ühed maailma suuremad, ulatudes 428 miljardi dollarini. Sel sajandil on Lõuna-Korea reservid kiiresti kasvanud, sest riigil on ekspordile suunatud majandus ja kaubandusbilanss on suures ülejäägis. See tähendab, et eksport ületab importi ja riiki on voolanud hulganisti kapitali.
Välisvaluuta reservide poolest on Lõuna-Korea maailmas kaheksandal kohal – need on suuremad kui näiteks Saksamaal, Itaalial või Brasiilial. See tähendab, et kui keskpank hakkaks valuutasid (ja nendega seotud instrumente) müüma, võib neist saada üks kullaturu suuremaid ostjaid.
Lõuna-Korea võib hakata müüma USA võlakirju
Väga huvitav on ka asjaolu, et Lõuna-Korea keskpank on investeerinud USA riigivõlakirjadesse arvestuslikult ligikaudu 100 miljardit dollarit (Korea residendid kokku 132 miljardit) – USA riigivõlakirjade osakaal reservides on kullast seega 7–8 korda suurem. Võimalik, et sarnaselt Hiina ja mitme teise areneva riigiga hakatakse USA võlga asendama kullaga.
Kui keskpank otsustab kullareservide osakaalu viia 3,1% pealt näiteks 20%-le, tähendaks see enam kui 500 tonni kulla ostmist. Võrdluseks: kõikide keskpankade kullaostud kokku ulatusid 2025. aastal 863 tonnini.
Mõistagi ei ostetaks kogu kulda korraga. Küll aga võib riigi reservide mahtu arvestades saada Lõuna-Koreast järgnevatel aastatel kullaturu üks suuremaid mängijaid.