Õendusüliõpilaste praktikajuhendamise toetuse tänavune esimene taotlusvoor tõi 137 taotlust üle Eesti ning ammendas sisuliselt kogu 2026. aastaks kavandatud eelarve. Sotsiaalministeerium otsib lisaraha, et jätkata praktikajuhendajate toetamist ning leida rahastuseks tulevikus püsivam lahendus.
Sellel aastal on praktikajuhendamise toetuseks ette nähtud ligikaudu 374 000 eurot. Sotsiaalministeerium märkis, et esimeses taotlusvoorus, mis kestis 15. juunist kuni 31. juulini, esitati kokku 137 taotlust ligikaudu 294 000 euro ulatuses. Vooru eelarve oli 292 292 eurot ning kogu summa kasutatakse esitatud taotluste rahastamiseks.
Esimese vooru suurimad toetuse saajad olid Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, Ida-Tallinna Keskhaigla, Ida-Viru Keskhaigla ja Tallinna Lastehaigla.
Praeguse rahastuse juures ei jätku aga piisavalt raha aasta lõpus kavandatud teiseks taotlusvooruks ning hetkeseisuga on võimalik kasutada raha ainult „Õed tagasi“ tervishoidu projektist, mille kogusumma on 73 000 eurot.
Sotsiaalministeeriumi hinnangul on aastatel 2027-2028 tarvis 724 000 eurot ning aastatel 2029–2030 juba 756 000 eurot lisaks. See tähendab, et ministeerium otsib järgmiseks neljaks aastaks hinnanguliselt 2 960 000 eurot lisarahastust.
Praktika on hädavajalik
Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsleri Anniki Lai sõnul kinnitab suur taotluste arv, et tervishoiuasutused on valmis tulevasi õdesid õpetama, kuid selle eelduseks on vaja kindlustada neile ka piisav rahastus.
„Meie eesmärk on jõuda lahenduseni, kus õdede praktikajuhendamise rahastus ei sõltu igal aastal sellest, kui kiiresti ühe taotlusvooru raha otsa saab. Õdede järelkasv vajab püsivamat ja etteaimatavamat rahastamist,“ ütles ta.
Eesti õdede liidu presidendi Kätlin Lillemaa sõnul on praktika tulevase õe ettevalmistuse üks olulisemaid osi.
„Praktikandi juhendamine tähendab töötavale õele lisavastutust ja aega oma igapäevatöö kõrvalt. Tegemist on olulise lisatööga ning juhendamise tasustamata jätmine võib viia olukorrani, kus tervishoiuasutused keelduvad praktikante võtmast. Kui tahame, et Eestis oleks tulevikus piisavalt hästi ettevalmistatud õdesid, peame väärtustama ka neid, kes uusi kolleege välja õpetavad. Selleks vajame püsivat ja etteaimatavat rahastust,“ ütles Lillemaa.
Õdede praktika eesmärk on valmistada üliõpilased ette iseseisvaks tööks õena. Praktika käigus õpitakse ja harjutatakse patsiendi seisundi hindamist, õendusprotsessi planeerimist ja läbiviimist, ravimite andmist, patsiendi jälgimist, tervisenõustamist, dokumenteerimist, nakkusohutuse põhimõtteid ning meeskonnatööd koos teiste tervishoiuspetsialistidega. Suur osa õpitulemustest saavutatakse just praktikakeskkonnas juhendaja toetusel.
Eesti vajab üle 4000 uue õe
Tervishoiu tööjõu konsensusleppe järgi on Eesti eesmärk koolitada vähemalt 700 uut õde aastas. Selleks ei piisa üksnes õppekohtadest kõrgkoolides – vaja on ka piisavalt praktikakohti ja praktikajuhendajaid, sest kliiniline praktika on õeõppe kohustuslik osa.
OSKA (tuleviku tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosisüsteem) prognoosi järgi lõpetab aastatel 2024–2033 õeõppe ligikaudu 4400 inimest, kuid neist asub Eestis õena tööle keskmiselt 77%.
Kogu tervishoiuvaldkonnas on järgmise kümne aasta jooksul vaja ligikaudu 7700 uut spetsialisti ning suurima osa sellest vajadusest moodustavad õed – neid on vaja üle 4000.
OSKA prognoosib, et 2033. aastaks töötab Eestis 10 920 õde. Samas jääb praeguse koolituspakkumise juures kümne aasta jooksul tööjõuvajaduse katmiseks puudu ligi 760 õde. Probleem ei ole ainult selles, kui palju õdesid koolitatakse – osa lõpetajatest ei asu Eestis õena tööle ning osa lahkub hiljem erialalt.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?SaadaKommenteeriLoe kommentaare (15)