Teisipäeval oli Riigikogus võimuliidu saadikute algatatud hasartmänguseaduse, hasartmängumaksu seaduse, hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse ja kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine, eelnõud tutvustas Tanel Tein.
EKRE fraktsiooni saadik Varro Vooglaid pidas seda eelnõud kummaliseks: “Natukene veider on kuulata siin seda teie ettepanekut makse langetada, teadmises, et teie ise ja teie erakond on toetanud automaksu kehtestamist, käibemaksu tõstmist, tulumaksu tõstmist, aktsiiside tõstmist, tulumaksuvabastuse kaotamist abikaasa ja laste pealt, koduste emade ravikindlustuse kaotamist. Kõikides muudes valdkondades te olete toetanud seda, et makse ja aktsiise tõsta. Aga nüüd, hasartmängumaksu, arvate, et oleks tarvis langetada. Lisaks muidugi ka pangamaksu kehtestamisele olete vastu olnud. Erinevalt Lätist, Leedust ja Poolast, kus on mindud seda teed, teie olete olnud tungivalt sellel seisukohal, et seda ei tohiks Eestis teha.
Minu küsimus on see, et kas siin ei ole teatav kontseptuaalne vastuolu sellega seonduvalt, et hasartmängud ei ole ju mingisugune soovitav nähtus ühiskonnas. See on ju pahe, mida me ei peaks soosima, mida me peaksime pigem kärpima. Selleks ongi ju hasartmängumaks kehtestatud, et võimalikult palju seda pahet piirata. Aga teie ettepanek oleks justkui vastassuunaline. Kas te arvate, et hasartmäng on mingi hea nähtus, mida peaks soosima Eesti ühiskonnas?
Hiljem küsis Varro Vooglaid üle:” Te ennist ütlesite, nagu hasartmängumaksu kavandatav langetamine ei puudutaks nii väga Eesti turgu, vaid pigem võimaldaks globaalselt turult raha rohkem Eestisse tuua. Ma selguse huvides küsin, kas see siis Eesti turgu üldse ei puuduta? Kas Eestis pakutavad hasartmängumaksud ei muutu korraldajatele soodsamaks, kui seda maksu langetatakse? Olgem nüüd ikkagi täpsed. Mina saan aru, et see puudutab ikka nii ühte kui ka teist. Seda peaks siiski ausalt välja ütlema.
Teiseks, sellega seonduvalt ma küsin: kui see puudutab ikkagi Eestis tegutsevaid, Eesti turgu ja Eestis tegutsevaid ettevõtteid, kellel on ka globaalne haare, siis äkki te oskate ka nimetada – ju te olete need kindlasti kaardistanud –, kes on need konkreetsed ettevõtjad ja ettevõtted, kes sellest maksulangetusest kõige rohkem võidaksid? Ja kui suured need võidud võiksid aastate lõigetes olla? Kui näiteks praegu teenitakse nii palju kasumit aastas, siis kui palju pärast seda maksulangetust teenitakse rohkem?”
Tanel Tein neile küsimustele vastata ei osanud.